Biometallid on organismide elutegevuses osalevad metallid. Biometalle vajab organism mikrokogustes. Nende liig mõjub mürgina, sest nad denatureerivad valke, moodustades valkudega lahustamatuid sulfiide. Organismides leiduvaid biometalle ja nende ülesandeid uurib bioanorgaaniline keemia. Biometallid, mida on normaalseks elutegevuseks organismil vaja, jagatakse kaheks: 1. Meso- e. makrobiometallid (katioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+ ) Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. Neid leidub organismis 0,... %. 2. Mikro- e. mikrobiometallid (Fe, Sn, Cr, Ni, V, Mo, Co, Mn, Zn, Cu) Eri organismides on neid erinev hulk. Neid leidub organismis 0,00..%. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsev...
TEEMA: BIOMETALLID Sissejuhatus: Biometallid , mida on normaalseks elutegevuseks organismil vaja, jagatakse kaheks: 1. Meso- e. makro biometallid (katioonid Ca2+ , Na+ , K+ , Mg2+ ) Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. 2. Mikro- e. mikro biometallid (Fe, Sn, Cr, Ni, V, Mo, Co, Mn, Zn, Cu) Eri organismides on neid erinev hulk. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt
http://www.healthilife.ee/raamat/elemendid.html (06.10.2007) 4. Luigela, A. Mineraalainete kuningas kaltsium. http://www.kodutohter.ee/arhiiv/dets/main.htm (06.10.2007) 5. http://www.tai.econet.ee/12/id/32 (06.10.2007) 6. Pihlak, K. Kaltsium organismi ehitusmaterjal. http://www.terviseleht.ee/200003/3_pihlakained.php (06.10.2007) 7. http://www.tianshi.ee/index_ee.php?product_id=1 (06.10.2007) 8. http://www.zone.ee/chemistry/Ca.htm (06.10.2007) 9. Karik, H. 2001. Biometallid ja mürkmetallid. Tallinn: Koolibri. lk16-20 10. Karik, H. Ratassepp, V.1988. Keemia. Tallinn:Valgus. lk 141- 144. 11. Wertheim, J., Oxlade, C., Waterhouse, J., 1996. Keemialeksikon. Tallinn: Koolibri. lk.57 4 5
Raili Silluste PLAATINAMETALLID Õppeaines: Informaatika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: õppejõud H. Jokk Tallinn 2010 Plaatina Sisukord Raili Silluste Page 2 Plaatina PLAATINAMETALLID Keemiliselt kõige püsivamateks metallideks on 6 plaatinametalli. Need on väärimetallid, mis on kullast kallimad ja moodustavad perioodilisussüsteemis 2 triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristatakse kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristataks kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Kerged Pt- metallid on ruteenium (Ru), roodium (Rh) ja pallaadium (Pd), mille tihedus on ~12 g/cm 3. Rasked Pt-metallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on kergest ligi 2 korda raskemad (tihedus ~22g/cm 3). Maakoores leidumise poolest on plaatinametallid kullast haruldasemad. Nende levimus väheneb reas RuPtPdRhOsIr. ...
Nikli soolad stimuleerivad aminohapete sünteesireaktsioone. Loomatoitudest nikli ühendite suurendamine põhjustas loomadel silmahaiguste esinemist ning pimedaks jäämist. -6- Kasutatud kirjandus Viide nr. 1 - Biometallid. Mürkmetallid. Hergi Karik lk 6, 54. Viide nr. 2 - "Üldine ja anorgaaniline keemia" lk 405 - 406. H. Karik U. Palm V. Past. Viide nr. 3 - http://www.zone.ee/chemistry/Ni.htm Viide nr. 4 - EE nr. 6 LÕUNA-NÕUD lk 625. Viide nr. 5 - http://www.webelements.com/webelements/elements/text/Ni/key.html Viide nr. 6 - http://chemistry.about.com/library/blni.htm Viide nr. 7 - http://chemistry.about.com/b/a/078046.htm Viide nr. 8 - http://www.chemicalelements.com/elements/ni.html Viide nr
(Pildiallikas: http://www.rigual.ee/index.php?lang=est&mid=4&nid=11 ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1) Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 2) Hergi Karik ,,Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber," Koolibri, 2004 3) Hergi Karik ,,Mürkmetallid. Biometallid," Koolibri, 2001 4) Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer ,,Mineraalained," AS Ajakirjade Kirjastus 5) Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Vihalemm ,,Normaalne söömine," AS BIT, 2004 6) Erna Sepp ,,Joogivesi ja meie," Ilo, 2007 7) Dell Stanford ,,Vitamiinid ja mineraalained," Sild, 2003 8) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 9) http://paber.ekspress.ee/viewdoc/14BA1CF2377EFF9BC22570D10047E513 10) http://eeva.ee/client/default.asp