järgnevate jooksusammude ahelat, kus keha liikumapanevaks jõuks on äratõukeimpulsid, mis antakse vahelduvalt parema ja vasaku jalaga maapinnalt ära tõugates ning mida abistavad hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on otstarbekas meenutada mõningaid fülogeesis väljakujunenud füsioloogilisi mehhanisme, samuti teatud biomehhanismi seaduspärasusi, mis on kiirjooksu liigutustegevuse aluseks. Kõige esimene on kaasasündinud elementaarne motoorne refleks- venitusrefleks ehk müotaatiline refleks, mis tekib vastusena lihastes ja kõõlustes asuvate propriotseptorite ärritamisel. Sageli juba mõne millimeetrisele passiivsele venitusele vastab lihas tugeva pinge tekitamisega. Maksimaalkiirusega jooksu seisukohast on oluline meelde jätta, et
31. Pidurduse tähtsus närvisüsteemi talituses. Organismi suhtlemisel keskkonnaga on aktiivsele tegevusele vastukaaluks vaja mõni tegevus blokeerida ehk pidurdada. Pidurdus närvirakkudes piirab erutuse laialivalgumist, suunab erutuse vajalikule teostuselundile. Pidurdus kindlustab reaktsioonide täpsuse ja õigeaegsuse ning kaitseb närvirakke kurnatuse eest. 32. Nimeta närviprotsesside pidurduse kaks biomehhanismi. spetsiaalsed pidurdavad neuronid-sünapsid mediaatorite kuhjumine sünapsites 33. Pidurdus närviprotsessides jaguneb: Tingimatu pidrdus: lihtne e induktiivne ülepiiriline Tingitud pidurdus: kustumispidurdus diferentseerimispidurdus tingimuslik pidurdus hilinemispidurdus 34. Lihtne e induktiivne pidurdus. Tugevam erutuskolle pidurdab induktsiooni teel nõrgema erutuskolde st juba kulgeva tegevuse. 35
annaabi.ee 
