seda tasakaalustatum on kogu keha ning parem ka kehahoid. Õige rüht paljuski inimese hea enesetunde aluseks. Hea rüht aitab vältida lihasepingeid ja -valu, väsimust, liigeseprobleeme, pea- ja seljavalu. Enamikel meist on kunagi lapsepõlves olnud hüppeliigese vigastus (nt. nikastus). Kuigi oleme sellest kenasti paranenud, on selle tulemusel hüppeliigese funktsioon häiritud (nt sirutus hea, painutus häiritud). See tähendab, et üks jalg paindub vähem kui teine ja sellest tulenevalt on biomehhaanikas häired ka mujal kehas. Tugevad ja elastsed hüppeliigese piirkonna lihased tagavad kindla toetuse ja aitavad püsti seista. Tagavad hea tasakaalu ja aitavad liigutusi sooritada. Harjutus hüppeliigese tugevdamiseks ( + foto): · seisa jalad koos (?), käed lõdvestunult külgedel · kõverda üks jalg põlvest, 20-30 cm kõrgusele taha · jälgi, kuidas reageerib selle jala hüppeliiges, millel seisad · korda teise jalaga Kordi: .. + kaua seista...
tugevust. Mis siis hoiab inimest püsti? Seda teevad arvukad kerelihased, mille aktiivsus suureneb vastavalt keha asendile. Sellest ka nende lihaste mõju lülisamba seisundile. Vastavalt asendile on olulised kas selja-, rindkere- või kõhulihaste pingutused. Kui inimene nõjatub taha, siis suureneb oluliselt kõhulihaste bioelektriline aktiivsus. Raskuse tõstmisel maast on vastupidi intensiivne bioelektriline aktiivsus seljalihastes. Lülisamba biomehhaanikas etendavad tähtsat osa arvukad ligamendid ehk sidemed. Selgroolülide vaheliste kõhrketaste ainevahetuse normaalseks funktsioneerimiseks on vajalik, et mehhaanilised surved-tõmbed vahelduksid. Lülisamba allosa kannab eriti suuri staatilisi koormusi, mis on põhjustatud nii kõrgemal seisvate kehaosade raskusest kui ka tegevusega seotud jõumomentidest. Olulisteks riskifaktoriteks haiguste kujunemisel on istuv töö, raksuse tõstmine, kutseline autojuhtimine, korduv sünnitamine.
annaabi.ee 
