Faasilised ehk liigutajalihased on vähesel määral stabiliseeriva iseloomuga, kuid enamasti seotud dünaamiliste liigutustega ja seetõttu rohkem kiirete lihaskiududega, reageerivad üldjuhul lihaste nõrgenemisega. Kõhu sirglihas kõhulihaste nõrkus Sisemine reielihas patella liikuvustakistus Lihaste tugevdamisele tuleb regulaarselt tähelepanu pöörata. Ei saa treenida väliseid suuri lihasgruppe, kui sisemised on nõrgad!!! Lihaste funktsiooni häired tekitavad biomehaaniliselt ebasobiva koormuspinge tulemusel, eeskätt lülisambale ja liigestele, mis kestval toimel võivad viia ka ebastabiilsusele või liikuvuse langusele. Spordis tuleb teha vahet lihaste düsbalansil ja funktsionaalsel asümmeetrial (näiteks viskekäe tugevam areng). Samas tuleb kõhulihaste ja puusalihaste nõrkusele ja seljalihaste lühenemisele igal juhul tähelepanu pöörata. Nõrk üldkehaline ettevalmistus kutsub samuti esile lihaste düsbalansi sümptomid.
Viimasega seoses tasub tähelepanu pöörata põrgetele, hüpetele, visetele ja löökidele. Laste lihasmass on suhteliselt väiksem (28%) kui noorukitel ja täiskasvanutel (35 40%). Kasvuperioodi ja sellest tuleneva mitteoptimaalse lihasjõu, luude pikkuse ja kõõluste kinnituste vahekorra tõttu on laste liigutused biomehaaniliselt ebaefek- tiivsed. See tähendab, et suhteliselt samaväärse töö tegemiseks kulutavad lapsed rohkem energiat. Erand on näiteks jalgrattasõit (kompenseerivad jõuülekanne + keha massi kannab ratas). 32 SPORDI ÜLDAINED I TASE Keha suurusega on seotud ka liikumis- NB! süsteemi aktiivne osa, st närvisüsteemi juhitavad lihased