ristsünkroonses koordinatsioonis. Kui parem jalg äratõukel sirutub, siis vasak jalg kõverdub ja liigub hoovõtu liigutusena ette uue äratõukeliigutuse lähteasendisse. Üheaegselt sirutuva tõukejalaga liigub sirutuses alla-taha ka selle vastaskäsi. Teise jala- hoojala- etterebimise, põlvetõstega sünkroniseerub aga omakorda selle tugevasti kõverduva vastaskäe etteülesliikumine. Seda jäsemete vastandliikumist mõjutab lennufaasis ka biomehaanikast tuntud kompensatoorsete vastuliigutuste- täpsemalt kehalülide vastassuunaliste pöördliikumiste mehhanism. Teatavasti saame õhulennul kehaosade asendit keha raskuskeskme (KRK) suhtes muuta ainult kompensatoorselt. Käte ja jalgade liigutuses on niisiis kiirjooksul juba arengulooliselt omavahel mitmeti seotud ja vastastikmõjutavad. Nii saamegi käte liigutuste abil mõnevõrra mõjutada jalgade liigutusi. Tõukejala kiirem alla ja rajalelöömine
Aeglaselt lisada vastupanuharjutustes ka keharaskuse koormust 4. Kontroll- et suurendada lihase elastsust, sooritada lühikesi start-stop kiirendusjookse 5. Vastupidavus- kasutada jalgratast (reguleerida sadula kõrgust nii, et erinevad lihase osad saaksid töötada), sooritada harjutusi treppidel, ujuda 6. Patsiendi harimine- on rehabilitatsiooni vaieldamatult tätsaim osa ning see peaks sisaldama: informatsiooni anatoomiast, biomehaanikast, vigastuse mehhanismist, paranemiseprotsessist eriti vigastuse hilisemas faasis; küsimusi, nõuandeid treening- ja elustiili kohta- kuidas patsient soovib kasutada oma keha; treeningu eelse soojenduse ja mahajahtumise protseduuride põhimõtteid. Kasutatud kirjandus Atkinson, K. Coutts, F. Hassenkamp, A.M. Physiotherapy in orthopaedics. A problem-solving approach. Elsevier Limited, 2005 Kõnni hindamine Võime liikuda on elu peamine vajadus
annaabi.ee 
