organiseeritud jõupingutuste läbi. 3. Tervisemõjurid- mõiste, liigid (bioloogilised, psühholoogilised sotsiaalsed), tasandid, levinumad mudelid. 4. Tervise biopsühhosotsiaalne mudel, selle erinevus ja eelised võrreldes bioloogilise/meditsiinilise käsitlusega. Erinevus: Bioloogiline ,meditsiiniline käsitlus: lahutas keha ja vaimu (body/mind), näeb haiguste tekkes ainult biomeditsiinilisi faktoreid, kujutlused ja emotsioonid ei mõjuta kehalisi haigusi. haiguse põhjuseks kas välised (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed) või sisemised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, ainevahetuslikud) ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad.
Nõusoleku saamiseks tuleks uuringu projekt esitada ülevaatamiseks teadustöödega tegelevasse institutsiooni, vajadusel korratakse ülevaatuse protsessi ka andmete kogumise protsessis. Eetikakomitee idee sai alguse 1960. keskel, Ameerika Ühendriikide Rahvusliku komitee Tervise ja inimheaolu osakonna poolt (National Commission of the United States Department of Health and Human Services). Kuni selle ajaperioodini, oli väga vähe tõendeid selle kohta, et seesugune komitee oleks reguleerinud biomeditsiinilisi või käitumuslikke uurimusi. Kui algselt oli ametlik ülevaatamine ja väline monitooring piiratud suurte rahastatud uurimisprojektidega, siis tänapäeval läbivad enamik tehtavatest uurimustest teatava ülevaatuse. Ülikoolid ning teised institutsioonid, kus inimeste ja loomadega uurimusi läbi viiakse, nõuavad eetikakomitee heakskiitu ning uuringu monitooringut. Järgnevalt mõned näited eetikakomitee ülevaatusel esitatavatest küsimustest: