[1] Biomarkeri täpne definitsioon varieerub, kõige laiemas tähenduses võib mõista biomarkeri all igat molekulaarset, füsioloogilist või anatoomilist tunnust, mis on kvantitatiivselt mõõdetav. Vähi biomarkerid annavad kujutlust vähitekkega seotud bioloogilistest protsessidest ja annavad kliiniliselt kasulikku informatsiooni iga vähikasvaja puhul individuaalselt.[2] Molekulaarsete vähi biomarkerite all mõeldakse peamiselt valke, DNAd või RNAd. Biomarkeriks võib olla kas või kasvaja poolt sekreteeritud molekul või spetsiifiline keha vastusreaktsiooni saadus kinnitamaksvähi olemasolu. [3] Vähi biomarkerite abil kirjeldatakse patsiendi molekulaarset profiili. Biomarkerite kasutamine kliinilises praktikas aitab arstil paremini hinnata, millist ravistrateegiat konkreetse patsiendi puhul kasutada. Kui kasvaja molekulaarne kirjeldus viitab haiguse heale prognoosile, siis vajadus agressiivsele ravile puudub. [4]
7 Parkinsoniga frontotemporaal dementsia puhul on leitud rohkem kui 30 tau mutatsiooni 17. kromosoomis. Alzheimeri tõve korral aga ei esine tau mutatsiooone ning neuronite kaotuse ulatus ei ole propotsioonis neurofibrillarsete tängude arvuga. Samas kognitiivsete võimete testimisel esinev tulemuste langus korreleerub fosforüülitud ja üldise tau hulga suurenemisega liikvoris.7 Seetõttu on ka fosfotau aminohaped T181, T231 ning täielik tau kontsentratsioon liikvoris olulisteks biomarkeriks algava Alzheimeri prognoosimiseks patsientidel, kellel on kerge kognitiivne kahjustus. Amüloid ja Tauhüpotees Eksperimentaalsed tõendid viitavad sellele, et A akumulatsioon eelneb ning viib tau aggregatsioonini.7 Samuti on leitud, et hiirtel kellel on alzheimeri tõvega sarnane haigus, on vaja endogeenset tau-d A poolt indutseeritud kultuuris kasvatatud neuronite degeneratsiooniks ja kognitiivse defitsiidi tekeks. 7 Vananemisega seotud protsessid, nagu
annaabi.ee 
