Kasvades omandame uusi kogemusi, kohtume ka uute inimestega, kes mõjutavad meie isikupära.Inimene kui mõtlev elusolend, siis on äärmiselt tähtsad meie teadmised ja mõtted.See lubab meil kohaneda ümbritseva maailmaga.Samamoodi on tähtis see arengult.Kui ei oleks sündidnud Thomas Edisoni, siis meil võib olla ei oleks tänapäeval elektripirne.Seega kui mõni inimene sureb või kaotab oma elu, siis kaotame kohe kindlasti inimkonna arengus. Võime lähtuda bioloogliselt küljest, kus inimene on tavaline elusolend. Tema juures oleks tähtis ainult geneetiline kood ja sellega evolutsiooni jätkamine. Lähtudes sellest, oleks maailmas vaja kahte sugu- meest ja naist, et jätkata elu. Kui kumbki neist sureks välja või kumbagi neist poleks, lõppeks inimkonna areng. Tähendab, et on vaja rohkem inimesi, aga samas kui mõni neist sureb, siis saaks elu jätkuda.Bioloogliselt pole iga inimelu vajalik
abil. Ometi pole nahkhiire maailmataju kuidagiviisi ,,valem" kui meie oma. Meeled ja teadvus on evolutsiooniliselt arenenud nõnda, et suurendada meie ellujäämissansse, mitte selleks, et kaardistada maailma üks-ühele ,,õigesti". 3 Ei ole teada ühtegi kultuuri, millel oleks puudunud religioosne dimensioon. Inimesed on eelhäälestatud uskuma. Inimesed on ,,by default" religioossed, nad on bioloogliselt born to believe. Väide, et inimesed on ,,vaikimisi eelprogrammeeritud" religiooseiks, võib näida omajagu kummaline ja tekitada tugevat protesti. Tekib nt küsimus, mida siis kujutab endast ateism. Mis on ateism? Ühed ja samad faktid sõltuvad sellest, milline on tasut, kus neid vaadatakse. Religioosset protsessi võib vaadelda ühest küljest vaadata ateistliku nurga alt, kuid usklik inimene võib seda sama protsessi kirjelda hoopis teisiti. Ateismi suhtes tuleb olla ettevaatlik,
annaabi.ee 
