levik(pitsa, sushi), inglise keele domineerimine, maailmamuusika levik. ● 2. Majanduslik üleilmastumine- suured RVE-d, rahvusvaheline kaubanduse kasv. ● 3. Poliitiline üleilmastumine- relvastatud konfliktide rahumeelne lahendamine, riigipiiride tähtsuste vähenemine. ● 4. Keskkonnamõjude üleilmastumine- maailmamere reostumine, jäätmed, prügisaared; kliimamuutus ja selle tagajärjed (liustike ja mandrijää sulamine); bioloogilse mitmekesisuse vähenemine(loomade elupaikade hävimine, võõrliikide sissetund jne). 2. Kuidas mõõdetakse riigi globaliseerumist? Kas Eesti on pigem rohkem või vähem globaliseerunud riik? Põhjendage oma otsust. Otseselt mõõta ei saa, kuid saab arvutada glob. indeksi. Aluseks võetakse majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised näitajad. Eesti on pigem rohkem globaliseerunud riik, sest Eesti SKT on kõrge, internetikasutajate arv on suur. 3
vähendamiseks ei tohi kultuure samal kohal kasvatada enne 3-6 aastat. Nt lina, punaane ristik, hernes, päevalill, lutsern, kaalikas 38. Põllukultuuride maksimaalne kontsentratsioon külvikorras, selle sõltuvus kasvutingimustest. 39. Allelopaatiline mõju. Taimed eritavad mulda teistele taimedele kahjulikke ühendeid ja laguprodukte. Kultuuride üksteisele järgnevuse taluvus on suurem viljakatel muldadel, kus allelopaatiline mõju mulla kõrge bioloogilse aktiivsuse toimel taandub. Ka org väetiste kasutamine aktiviseerib mulla mikroorganime ja vähendab juureeritiste negatiivset mõju. Üldse ei sobi nt oder-nisu Lina-hernes Osadele on see eritis kasulik nt kartul-mais 40. Külvikord ja keskkonnakaitse. Keskkonnasõbralik tootmine ja viljavaheldus. - mõju kasurputukatele (nende arvukus suureneb näiteks pikema õitsemisajaga taimede kasvatamise korral – raps) - nitraatide leostumine põhjavette