erosion. 9. METSAMAJANDUS 20.7% Tsiili aladest on kaetud metsadega. Metsad on väga muljetavaldavad, kuna Põhja-Tsiilis leidub nii palmimetsi kui ka okasmetsi ja Lõuna-Tsiilis võib leida araukaaria-, sekvoia- ja vihmametsi. Tsiilis võib leida peaaegu igat tüüpi parasvöötme metsi. Need metsad on suured looduskaitselised ja ökoloogilised väärtused, sest nad aitavad kaasa globaalse kliima reguleerimisele. Põlismetsad on olulised nii bioloogilisuse mitmekesisuse seisukohalt kui ka puidusaaduste tarvis. Tsiili ürgmetsad seisavad silmitsi suure ohuga ebaseadusliku metsaraiega. Metsanduse tähtsus järjest kasvab ning praegu moodustab see 3,5% sisemajanduse koguproduktist. Eksporditakse üle 500 metsandustoote 940 ettevõttele maailmas. 10. TÖÖSTUS Tsiili on Ladina-Ameerika riikidest kõige industrialiseeritum riik. SKP-st moodustab tööstus üle 40 %
arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust.“ (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/loodusliku_mitmekesisu se_vhenemine.html) Bioloogiline mitmekesisus jaguneb kolme põhiossa: 1. Geneetiline mitmekesisus (pärilikkuse kandjate paljusus); 2. Liigiline mitmekesisus (teatud piirkonnas elutsevate liikide mitmekesisus); 3. Ökosüsteemide mitmekesisus (elukooslused ja elupaigad või kasvukohad). Bioloogilisuse mitmekesisuse tagajärjeks võib olla järgneva paarikümne aasta jooksul hukkuda iga neljas liik planeedil Maa. „Loodusvarade säästlik tarbimine on eeldus bioloogilise mitmekesisuse hoidmisele säästva arengu põhimõtetest lähtuvalt. Läinud aastakümned on näidanud, et bioloogiline mitmekesisus loodusvarana on taastumatu ja tema kaitset saab põhjendada nii ökoloogilistest, majanduslikest kui ka esteetilistest väärtustest lähtuvalt. Inimeste, kui liigi, huvidest lähtudes
annaabi.ee 
