Ütleb et me peame mõistma norme kuidas nad mõjutavad sotsiaalset elu. Subjektiivsus on väga oluline. Mida tähendab Max Weberi kohaselt ideaaltüüp ja miks see on oluline sotsioloogias? Ideaaltüüp konstrueerime oma peaga teatud tüüpi ideaali ja selle ideaali seosed on ratsionaalsed ning saame uurida seoseid. Uurimismeetod. Nt: bürokraatia 1. Millise organismiga võrdleb Herbert Spencer ühiskonda? 1. Tehnoloogilisega 2. Bioloogilisega * 3. Sotsiaalsega 4. Kunstlikuga 2. Mis on Aristotelese arvates linnriigi (polis) alus? 1. Perekond * 2. Kodanik 3. Valitseja 4. Indiviid 3. Bürokraatia mõiste autor on 1. August Comte 2. Emile Durkheim 3. Herbert Spencer 4. Max Weber * 4. Aristotelese arvates peab toetama keskklassi, sest 1. keskklass on liiga väike ning kaitsetu ühiskonnas 2
ortogeneetilised piirangud/võimalused? 19. Kirjelda Theodosius Dobzhansky ja Ernst Mayr'i peamisi saavutusi evolutsioonibioloogidena. Dobzhansky ühendab ,,moodsa sünteesi" looduslike populatsioonide geneetikaga, kirjeldab lähtuvalt sellest liikide olemust ja teket. LV toimib geenimutatsioonide kaudu. Mayr uudsed käsitlused Mendeli geneetikast, biosüstemaatikast, Darwini evolutsiooniteooriast. Defineeris, mis on liik (tüpoloogiline asendus bioloogilisega). Allopatriline ja parapatriline liigiteke. 20. Kirjelda omal valikul nelja erinevust evolutsiooni mõistmisel ,,tavapärase" käsitleja ja evolutsioonilise bioloogi vahel. Evolutsioon on pidev täiustumine bioloogiline progress. Evolutsioon on kohastumine ja eristumine, millega võib kaasneda täiustumine. Evolutsioon on liigiteke. Evolutsioon on tunnuste muutus populatsioonis põlvkondade vältel. Evolutsioonil on eesmärk ei ole. Evolutsioonil on tipp ei ole
Identiteedi kriise kultuuris võib vaadelda ka sotsiokultuuriliste haigustena. Näiteks demagoogi tegevus meenutab väga viiruse käitumist organismis. Elu võib analüüsida nagu semiootilist objekti, millel on oma kindel süntaktika, semantika ja pragmaatika. Elu süntaktika all peame silmas näiteks meronoomiat, samuti vanuse semiootikat. Semiootiline vanus ei ole automaatselt seotud bioloogilisega, ega bioloogiline absoluutse e. astronoomilisega. Vanuse loob organismis toimuv suhestamine tema komponentide vahel. Kui me räägime inimvanusest, siis peame meeles pidama, et vanus on suuresti determineeritav kultuuriliselt ja sotsiaalselt. Nooruse, küpsuse, vanaduse piirid on erinevates kultuurides erinevad. Samuti on täiesti erinevad nende etappide semantika ja pragmaatika. Kui ühes kultuuris võib
annaabi.ee 
