reguleerivad aborti, sekkuvad sügavale inimeste eraellu ning põrkuvad erinevate põhiõigustega. On see õigustatav ja lubatav? On tõesti olukordi, kus oled noor ja ei saa endale lubada last, ei taha lapsi saadagi või hoopis oled liiga palju lapsi saanud ning siis mõtled: "Kas ma pean tõesti nüüd minema ja tegema abordi?" Enamus inimesi arvavadki, et see on halb. Nendele tundub see kui "mõrva tellimine", sest üldise bioloogiaalase konsensuse järgi saab inimorganism alguse viljastamishetkel. Sellest seisukohast vaadates on lootel kui inimesel õigus elule ning abort rikub seda õigust. Abordipooldajad tõmbaksid aga eraldusjoone inimisiku ja lihtsalt individuaalse inimorganismi vahele. Näiteks Ameerika kirjanik ja filosoofiaprofessor Mary Ann Warren leiab, et isikuks olemine nõuab eneseteadvuse olemasolu, võimet olla ratsionaalne ja suhelda teistega; lootel puuduvad kõik need omadused.
naistele on olemas majanduslik või muu toetus? Kas adopteerimine on abordile kohane alternatiiv? Milline on/peaks olema valitsuse roll abordi reguleerimisel? Seadused, mis reguleerivad aborti, sekkuvad sügavale inimeste eraellu ning põrkuvad erinevate põhiõigustega. On see õigustatav ning lubatav? Ingliskeelses kultuuriruumis jagatakse seisukohad kaheks: valikuvabaduse pooldajad ( pro-choice ) ja loote õiguste ehk elu pooldajad ( pro-life ). (4) Loote õigused. Üldise bioloogiaalase konsensuse järgi saab inimorganism alguse viljastamishetkel. See seisukoht kajastub näiteks Encyclopedia Britannica artiklis: "Ehkki organismidest mõeldakse sageli kui täiskasvanutest ning paljunemist käsitletakse uue, eelmise põlvkonna täiskasvanule sarnaneva täiskasvanu kujunemisena, on elav organism tegelikult organism kogu oma elutsükli jooksul, viljastunud munarakust täiskasvanuni, mitte ainult lühikese aja jooksul sellest tsüklist."
listest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõna- vara; y arendab oma oskusi lahendada probleeme ja võtta vastu otsuseid tuginedes seejuures tea- duslikele uurimismeetoditele ning arvestades teaduslikke, sotsiaalseid, majanduslikke, seadusandlikke, eetilis-moraalseid jt. seisukohti; y oskab planeerida, läbi viia ning analüüsida ja tõlgendada loodusteaduslikke uuringuid ning esitada saadud tulemusi; y kasutab erinevaid bioloogiaalase info allikaid ning oskab kriitiliselt hinnata neis sisalduvat teavet; y kasutab bioloogia õppimisel tehnoloogiavahendeid, sealhulgas IKT võimalusi, ja mõistab bioloogia, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid; y saab ülevaate bioloogiaga seonduvatest elukutsetest ning oskab hinnata bioloogiateadmisi ja oskusi karjääriplaneerimisel; y omandab loodusteaduslik-tehnoloogiaalase kirjaoskuse ning arendab loovust ja süsteemset mõtlemist. 2. III KOOLIASTE (7.-9. klass) 2.1