ka Eestil aastail 1934-1940, so Pätsi reziimi ajal) Tervishoiutemaatikat tugevdas (sotsiaal)darvinistlik hüsteeria. Nii natsi-Saksa, fasistlik Itaalia kui kommunistlik Vene jutlustasid tervist, macho-töölisi ja viljakaid emasid kui vajatakse bioloogiliselt tugevat ühiskonda, tuleb tervis teatavas mõttes natsionaliseerida. Kodanike kehad ja geenid ei kuulunud enam neile, vaid ühiskonnale. Totalitaarseid riike iseloomustab sageli ühiskonnakäsitluse biologiseeritus (Eestis nt märksõnaks rahvusterviklikkus) kõne all olid nii eugeenilised meetmed (positiivne ja negatiivne eugeenika, elik kvaliteediküsimused), kui pronatalism (kvantiteet), mõnikord ka rassitemaatika jms. Totalitaarne ühiskonnakord omab tervisearenduseks teatavaid sisseprogrammeeritud aluseid. Fasism esines erinevates maades erineval kujul. Itaalias asutas Benito Mussolini 1919. a. Võitlusliidu Fascio di Combattimento, millest kujunes 1921. a Rahvuslik Fasistlik Partei.
(Sotsiaal)darvinistlik hüsteeria tugevdas tervishoiutemaatikat. Nii natsi-Saksa, fasistlik Itaalia kui kommunistlik Vene jutlustasid tervist, macho-töölisi ja viljakaid emasid. Jõuti seisukohale, et kui vajatakse tervet bioloogiliselt tugevat ühiskonda, tuleb tervis teatavas mõttes natsionaliseerida. Kodanike kehad ja geenid ei kuulunud enam neile, vaid ühiskonnale. Totalitaarseid riike iseloomustab sageli ühiskonnakäsitluse biologiseeritus (Eestis nt märksõnaks rahvusterviklikkus) kõne all olid nii eugeenilised meetmed (positiivne ja negatiivne eugeenika, elik kvaliteediküsimused), kui pronatalism (kvantiteet), mõnikord ka rassitemaatika jms. Totalitaarne ühiskonnakord omab tervisearenduseks teatavaid sisseprogrammeeritud aluseid. Fasism esines erinevates maades erineval kujul. Itaalias asutas Benito Mussolini 1919. a. Võitlusliidu Fascio di Combattimento, millest kujunes 1921. a Rahvuslik Fasistlik Partei