mustuse indikaatoriga IRZ, mille järel tehakse laboratooriumis laboratoorne analüüs. Naftasaadusi sisaldavate jäätmete kompostimine Kompostimine on üks meetod jäätmetes oleva orgaanilise materjali bioloogiliseks oksüdeerimiseks tingimustes, mis võimaldab bioloogilise soojuse tekitamist. Jäätmekäitluse seisukohalt on kompostimine selline lõpptöötlusmeetod, mis võimaldab toote, st komposti, edasist kasutamist. Õlijäätmeid sisaldava materjali biologilise töötlemise eesmärgiks on: · Vähendada nimetatud ohtlike jäätmete sisaldust kompostitavas materjalis mikrobioloogiliste lagundamisprotsesside stimuleerimisega. · Optimaalselt lagundada ohtlikud jäätmed näiteks CO2 või H2O-ni. · Saavutada keskkonnalaste õigusaktidega määratud puhastamise tase. · Toota kunstpinnast (komposti) õlijäätmetest. · Võtta naftasaadustest puhastatud pinnas uuesti kasutusele kui pinnas ning mitte ladustada seda prügilasse jäätmetena.
• II Jagunemine • Profaas – tsentrioolid liiguvad poolustele • Metafaas – kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasemele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele • Anafaas – Kromosoomid tõmmatakse pooleks • Telofaas – moodustuvad tuumamembraanid, moodustub neli tütarrakku 18. Kliiniline surm ja bioloogiline surm • Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit • Kliinilise surma korral on inimest veel võimalik elustada, kuid biologilise surma puhul see võimalus puudub 19. Viirused a) Ehitus • Pärilikkusaine, kapsiid ja ümbris b) Kas elus või mitte?’ • Ei ole tegemist elusorganismiga, kuna ta ei suuda iseseisvalt paljuneda ja puudub ka iseseisev ainevahetus c) Paljunemine (bakteriviiruste ehk bakteriofaagide puhul) I. Lüütiline tsükkel • Viiruspartikleid toodetakse massiliselt ja paljunemise käigus peremees hukkub II. Lüsogeenne tsükkel
annaabi.ee 
