Nimi________________________________ KESKKONNASÕBRALIK ELUVIIS 1.Sorteeri see prügi: kasutatud patareid, õunasüdamed, mahlapakend, munakoored, plastpudelid, jäätisepaberid, aegunud ravimid, tühi moosipurk, tühi konservikarp, kommipaberid, krõpsupakend, vanad ajalehed, auklikud sokid, vanad ajakirjad, katkine kruus, banaanikoored, piimapakend, paberkott, kartulikoored BIOLAGUNEVA SEGAOLMEJÄÄTMED D PAKENDIJÄÄTME PABER JA PAPP OHTLIKUD D JÄÄTMED
..................................... 6 Kas biolagunevad kilekotid lagunevad igal juhul kiiresti?..................................................... 6 Kasutatud materjal...................................................................................................................... 7 2 Biojäätmed Biojäätmed on jäätmed, mis orgaanilise biolaguneva aine suure sisalduse tõttu on eriti sobivad materjali ümbertöötamiseks. Nendeks võivad siis esiteks olla: · looduslikud, orgaanilised aia- ja haljastusjäätmed, eelkõige näiteks niidetud rohi, mahalõigatud oksad, lehed, lilled, mahakukkunud puuviljad; · tahked taimsed jäätmed, eelkõige näiteks toiduvalmistamisel tekkivad jäätmed; · muud toidu valmistamisel ja tarvitamisel tekkivad tahked orgaanilised jäätmed (köögi-
jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. · Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. Jäätmete kahjulik keskkonnamõju on paljuski tingitud jäätmetes sisalduvast suurest orgaanilise e. biolaguneva aine hulgast. Sellest tulenevalt on vajalik orgaaniline aine enne prügilasse ladestamist teistest jäätmetest eraldada ja lagundada. Kaasaegne keskkonnasõbralik jäätmekäitlus ei ole enam räpane, loodust ja elukeskkonda reostav tegevusala, selle välistavad prügilatele ja jäätmepõletusseadmetele kehtivad kõrged nõudmised. Keskkonnasõbraliku jäätmekäitlussüsteemi väljaarendamine on aga võimalik ainult kõigi (elanikud, ettevõtted, KOV, riik) ühiste jõududega.
Loodi uus kampaania, mille eesmärgiks oli laste põhivajadused viimine riikliku tegevuskavva. Üle 70.000 postkaardi saadeti kongressile, postkaartide teemad puudutasid lapsi ja muid riigielu küsimusi. Aastal 2001 viis Ben & Jerry's USAs lõpule ülemineku Eco-Pint pakenditele, millesse on pakendatud kõiki pint suuruses maitsed, see uudne pakend oli tehtud pleegitamata papist. Pruunist jõupaberist ja pleegitamata papi kasutamine oli oluline samm täiesti biolaguneva pakendi tootmise suunal, kuna see pakend oli valmistatud täielikult kloori vabalt. Kuid tänu kulude kasvule nad lõpetasid nende kasutamise 2006 aastal ja hakkasid nad taas kasutama pleegitatud papist konteinereid, need oli kergemini kättesaadavad. Maailmapäeval 2005ndal aastal, kui senat hääletatas , selle poolt, et Arctic National Wildlife'i aladel alustatakse nafta puurimist, vastas Ben & Jerry's selle protestiga luues aegade suurima
Struktuurilised mõjurid: linna, eeslinna ja maapiirkonna tarbimiskäitumise eripärad ja mõju keskkonnakoormusele. - Maal tarbivad inimesed vähem ning tarbimisvõimalusi on ka vähem. Vähem poode ning nõudlus pole nii suur. Konsumerism pole maapiirkondades eriti populaarne. - Maal on väiksemad palgad, ka seetõttu tarbitakse vähem. - Maal kasvatatakse toitu pigem ise, sest on olemas vajalikud tingimused selleks. - Maapiirkonnas on võimalik tegeleda biolaguneva prügiga paremini kui linnas või eeslinnas. Linnades elab enamik inimesi korterelamutes, ning kompostihunnikut aeda teha pole võimalik. 17. Individualistliku ja struktuurilise paradigma võrdlus keskkonnakäitumise seletamisel. - Individualistlik paradigma: fookus on toimijatel -indiviididel, nende hoiakutel ja veendumustel; Inimese kogemused ja teadlikkus/probleemi tuntus suunab inimese käitumist; tarbijavalikud/nõudlus suunavad säästliku
Inimmõju keskkonnale saab vähendada ka tarbija mõjutamise teel. Tarbijaid mõjutatakse säästma toodete kaudu. Toodetel rakendatakse keskkonnamärgiste süsteeme. Kui muutuvad tarbimisharjumused hakatakse ka vastavaid tooteid nõudma, seega on tähtis ka muutused tarbijate elustiilis ja tarbimisharjumustes. Kasulik on keskkonnaga arvestamine juba toote kavandamisel. Materjalikulu ja koguse vähendamine tootes ja tootmisprotsessis; Keskkonnasõbralikuma (ohutuma, taas- või korduvkasutatud; biolaguneva) materjali ja toorme kasutamine; tootmistehnoloogiate optimeerimine; energia kokkuhoid; jäätmete ja heitmete vähendamine. Samuti pakendi kasutuse ja koguse vähendamine; taas- ning korduvkasutatava pakendi kasutamine. Toote levitamisel (transpordil) tuleks eelistada keskkonnasõbralikumaid transpordivahendeid või toota tarbija lähedal; logistika optimeerimine. Peaks arvestama keskkonnamõju vähendamisega ka toote kasutamise ajal (väiksem ning keskkonnasõbralikema
annaabi.ee 
