Kõik uuringud on tehtud rottide peal välja arvatud ökotoksikoloogia. 3 Kokkupuude Kuna etanaal on käärimise produkt, siis on kokkupuude atseetaldehüüdiga igapäevane. Süües tomateid, leiba, õunu või muid puuvilju manustatavad inimesed endale sisse etanaali (mitosyfraudes). Atseetaldehüüd on toatemperatuuril gaasiline, seetõttu leidub teda ka õhus. Õhku satub etanaali biolagunemisel või naftasaaduste põletamisel (inchem, 1994). Lisaks kõigele eelnevale suurendavad atseetaldehüüdi sisaldust suus ja ülemises seedetraktis suitsetamine ja alkoholi tarbimine. Tsüsteiin küll reageerib atseetaldehüüdiga ning neutraliseerib selle kahjuliku toime, kuid suuremates kogustes jääb ta hätta. Seepärast on suitsetajatel ja alkoholilembelistel inimestel suur risk vähki haigestuda (genomics). Toksilisuse, ohu ja riskianalüüs
Pinnastel, mis sisaldavad ca 5 % orgaanikat, on ioonvahetusvõime 10 - 30 mekv/100 g. Pinnas Ca2+ + 2CO2 + 2H2O Pinnas (H+)2 + Ca2+(juur) + 2HCO3- FeS2 + 7/2O2 + H2O Fe2+ + 2H+ + 2SO42- 12) Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi roll pinnases ja taimekasvul. Lämmastik, fosfor ning kaalium on taimede kasvu jaoks kõige tähtsamad toitained. Tavaliselt enam kui 90% pinnase lämmastikust on orgaaniline lämmastik. See tekib surnud taime- ning loomajäänuste biolagunemisel. Orgaaniline lämmastik hüdrolüüsub NH 4+-ks ning selle järel oksüdeerub bakterite toimel NO3--ks. NO-na uhutakse pinnasest kergesti välja, huumusest võetakse kasutusele vastavalt taimede kasvukiirusele soojal ajal kiiremini. Üleväetatud pinnasest põua perioodil võivad taimed pinnasest absorbeerida üleliigseid N koguseid. Liblikõielised võivad lisada kuni 11kg/ha N põllule kasvuaasta jooksul. N on oluline aminohapete ja valkude koostises, oluline elusorganismi ülesehituses.
annaabi.ee 
