· Biokinemaatiline paar on kahe kehaosa ühendus liigese abil · Eristatakse kolme liiki biokinemaatilisi paare: - translatsioonipaarid võimaldavad kulgliikumist piki ühte tasapinda ja on organismis haruldased (alalõualuu) - rotatsioonipaarid võimaldavad pöörlemist ümber liigesetelgede ja neid on liikumisaparaadis kõige rohkem - kruvipaarid võimaldavad kruviliikumist ühe liigesetelje suhtes (põlveliiges) Biokinemaatilise paari vabadusastmed · ruumis vabalt asetseval kehal on 6 liikumisvõimalust (vabadusastet): 3 võimalust kulgliikumiseks mööda ristiasetsevaid tasapindu (frontaal-, sagitaal- ja horisontaaltasapinda) ja 3 võimalust pöörlemiseks ümber telgede (frontaal-, sagitaal- ja pikitelje) 4. SKELETILIHASTE BIOMEHAANIKA Lihaste mehaanilised omadused · lihaste deformatsioonil ilmnevad järgmised mehaanilised omadused: - elastus
Käte ja jalgade liigutuses on niisiis kiirjooksul juba arengulooliselt omavahel mitmeti seotud ja vastastikmõjutavad. Nii saamegi käte liigutuste abil mõnevõrra mõjutada jalgade liigutusi. Tõukejala kiirem alla ja rajalelöömine lennufaasis tingib, abistab hoojala reie kiiremat etterebimist, põlvetõstet. Jooksuliigutus hakkab reieliigutusega. st. reis juhib jooksuliigutusi. Reie liikumise iseloom, selle kiirendused ja pidurdused määravad jala kui mitmelülilise biokinemaatilise hoobade ahela liigutustegevuse. Kiirjooksu üldiseloomustus “Lühimaa” ehk kiirjooksuks (sprindiks) nimetatakse maksimaalkiirusega (maksimaalse intensiivsusega) jooksu distantsidel kuni 200m ja kuni 200m pikkuste etappidega teatejookse. Samuti võib aravata siia hulka ka naiste tõkkejooksu kuni 100m ja meestel 110m. Kiirjooksu klassikaliseks alaks on 100m. Maailma parimad meessprinterid läbivad 100m alla 10 sekundi ja naissprinterid alla 11 sekundi.
lihasjõuga ning kiiremini. Mitmeliigeselised lihased loovad ka soodsad tingimused kõnni- ja jooksuliigutusteks. Tuleb tunnistada arengulooliselt väljakujunenud tõsiasja, et kõnni- ja jooksuliigutuste dünaamiline laine algab proksimaalselt lülilt. Jooksuliigutus hakkab reieliigutusega, st. reis juhib jooksuliigutusi. Reie liikumise iseloom, selle kiirendused ja pidurdused määravad jala kui mitmelülilise biokinemaatilise hoobade ahela liigutustegevuse (sääre ette- ja tahapendeldused jne). Me jookseme reitega! Madallähte tehnikast Lähteasendid Määrustepäraselt saab kõige kiiremini jooksu alustada ja kiirendada sellisest madallähte "Valmis!" asendist, kus keha on tugevasti ette kallutatud, käed toetuvad rajale, pöiad aga lähtepakkudele. Sellise asendi puhul: 1) saab püsida määrustepäraselt liikumatult ca 2-3 sekundi vältel enne lähtepauku;
Esimene rühm. 1. Keha raskuskese: On punkt kehas mida läbib keha kõikidele osadele mõjuvate raskusjõudude resultant. 2. Luukangide liigid: Esimest liiki kang tasakaalukang, teistliiki kang jõukang, kolmandatliiki kang kiiruskang. Neid eristatakse pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel. 3. Biokinemaatilised ahelad: Liigetse abil kehaosade süsteemiks liituvad biokinemaatilised paarid moodustavad biokinemaatilise ahela on avatud ja suletud biokinemaatilised ahelad. 4. Skeletilihaste mehaanilised omadused: Viskoosus, elastsus, roomavus ja pingete relakstioon. 5. Lihaskontraktsiooni liigid: Lihaskontraktsiooni liike eristatakse sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge alusel: isotooniline kontraktsioon, isomeetriline kontraktsioon, auksotooniline kontraktsioon. 6. Biomehaanilisel analüüsil kasutatavad abstraktsioonid: Biomehaaniks kasutatkse
annaabi.ee 
