- Tööparameetrid o mudakoormus - ööpäevane siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe o muda vanus - muda viibeaeg biopuhastis, ööpäevades o hapnikutarve (min 1-2 mg/l) o mudaindeks - muda sadenemisomadusi hinnatakse mudaindeksiga, mida väiksem on mudaindeks, seda paremini ta settib, ~100 - 200 ml/g Bioloogilised puhastusprotsessid jagatakse tehniliselt teostuselt kahte rühma: aktiivmuda- ja biokileprotsessideks. Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav aeroobne biopuhastusprotsess. 17 Eelpuhastatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki). Reovesi kontakteerub aktiivmudaga (mikroorganismide (bakterid, algloomad, harvem vetikad, ussikesed) biomassiga). Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete
vastavalt hapniku juuresolekuta ja olemasolul. Orgaaniline aine hapendatakse osalt CO2 ja veeks või redutseeritaks metaaniks. CO2 + 8H+ + 8e- = CH4 + 2H2O Anaeroobset lagundamist kasutatakse väga saastunud reovee, sh tööstusreovee puhastamiseks ja ka muda stabiliseerimiseks. Bioloogilised protsessid jagatakse aeroobseteks ja anaeroobseteks olenevalt sellest, kas keskkonnas on vaba hapnik või mitte. Lisaks jagatakse protsessid tehniliselt teostuselt kahte rühma: aktiivmudaprotsessideks ja biokileprotsessideks. Esimeses on mikroobid vees vabalt ujuvas olekus. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Biotiigid jagatakse kolme rühma: - fakultatiivsed; - aeroobsed; - anaeroobsed. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis alati. Neid tiike kasutatakse rohkelt heljumit sisaldava vee eelpuhastuseks. ANAEROOBNE PROTSESS: Siin puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad
annaabi.ee 
