sisenema ning end sellealaselt koolitama. Vähe sellest, et Internet alguses kui imeline võimaluste keskkond paistis, on kogu õppetegevus näiteks ülikoolides käega katsumatutesse avarustesse kolinud. Esimene internetiühendus Eestis Kuidas ja millal Eestisse täpselt internet jõudis, on veidi ebaselge, kuid teada on, et 1992. aastal käivitati Tallinnast Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist ja Tartust Eesti Biokeskusest esimesed kaks interneti püsiühendus punkti. Alguses võimatuna, veidi ulmelisenagi tundunud idee, hakkas tasapisi levima, vallutades kogu Eesti. Perioodil 3-18 mai 2006.a viis Faktum & Ariko OÜ läbi küsitluse, mille peamiseks eesmärgiks oli uurida elanike Interneti kasutamist aga ka digitaalkommunikatsiooni valdkonda laiemalt. Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti 16-64 aastased elanikud, kokku 897 040 inimest. Planeeritud valimi suurus oli 1000 elanikku
populaarsus drastiliselt. Just WWW on oma lihtsuse ja efektiivsusega toonud miljoneid kasutajaid Interneti juurde. Arengust Eestis Algus oli ka siin akadeemilist laadi. Algas see nii, et 1990.a. seati sisse modemiside Tallinna Küberneetikainstituudi ja Soome UNIX -i kasutajate arvutite vahel. See võimaldas vahetada E-posti ning lugeda uudistegruppe. Aprillis 1992.a. tuli tõeline Internet oma TCP/IP-protokollistikuga. Seati sisse satelliitside Tallinna KBFI-st ja Tartu Biokeskusest Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooliga. Andmeedastuskiirus 64 Kbit/s. Kuu aega hiljem avati kolmas välisliin KI ja Helsingi vahel. 1993.a. moodustati EV Haridusministeeriumi juurde EENet, mille ülesandeks on arendada haridus- ja teadusasutuste andmesidevõrke. EENet kindlustab Interneti ühenduse ka Eesti Mereakadeemiale. Tänaseks on Eestis Interneti kasutajaid ligi 30% Eesti elanikkonnast. Viimasel ajal räägitakse et see arv on juba 50% elanikkonnast. 7.2. Kuidas töötab Internet?
annaabi.ee 
