põhjustab edasist hapestumist. Muld vaesub biokeemsetest ühenditest. (Lõuna-Eesti, Vahe-Eesti, Peipsi ümbrus) 51. !Lessiveerumine ! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil, läbiuhtumistüüpi veerežiimi tingimustes, kus huumus hapete toimel ei lagundata ibeosakesi, vaid toimub lihtne nende ümberpaigutamine mulla profiili siseselt vee toimel. Ei põhjusta ise hapestumist. Mulla profiil tervikuna ei vaesu biokeemselt tähtsatest ühenditest (Kesk-Eesti). 52. !Savistumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil intensiivse aineringe tingimustes, kus orgaanilise aine lagunemisel vabanenud mineraalühenditest tekkinud sekundaarsed savimineraalid jäävad oma tekke kohale pidama. Terve mulla profiil on akumulatiivne (Järvamaa). 53. !Näivleetumine! e. pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihisel lõimisel
ja põhjustab edasist hapestumist. Muld vaesub biokeemsetest ühenditest. (Lõuna-Eesti, Vahe- Eesti, Peipsi ümbrus) 2) Lessiveerumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil, läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, kus huumus hapete toimel ei lagundata ibeosakesi, vaid toimub lihtne nende ümberpaigutamine mulla profiili siseselt vee toimel. Ei põhjusta ise hapestumist. Mulla profiil tervikuna ei vaesu biokeemselt tähtsatest ühenditest (Kesk-Eesti). 3) Savistumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil intensiivse aineringe tingimustes, kus orgaanilise aine lagunemisel vabanenud mineraalühenditest tekkinud sekundaarsed savimineraalid jäävad oma tekke kohale pidama. Terve mulla profiil on akumulatiivne (Järvamaa). 4) Näivleetumine e. pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset
Siit maalt ei saa enam materjali ühestki raamatust!!! 1)leetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadivaesel lähtekivimil läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, kus agressivsete huumushapete (fulvohapete) toimel leiab aset mulla peenemate osakeste (ibe, savi ja kolloidosakeste) lagunemine (hüdrolüüs), kus need laguproduktid kantakse laskuva veega mullast minema. See leiab aset happelises keskkonnas ja põhjustab ise mulla edasist hapestumist. Muld vaesub biokeemselt tähtsatest elementidest. Järele jääb ainult valkjashall liiv. Leetumine leiab aset seal, kus kihisemine mullaprofiilis puudub. Meetrises mullaprofiilis kihisemine puudub Lõuna- Eestis. Kuivades kõrgetes männimetsades on tüüpiline leedemuld. Muld on ise hästi väheviljakas. 21.04.2005 Eksam 20 mai 9.00, konsultatsioon 19 mai kell 9.00 2) lessiveerumine leiab aset karbonaatsel lähtekivimil läbiuhtumistüüpi veeereziimi tingimustes, kus
annaabi.ee 
