heraabriumid (17-19. Saj 1. Pool), mis on monteeritud kaltsupaberist lehtedele, on väga hea kvaliteediga.Hilisemate herbaariumite jaoks on kasutatud halvakvaliteedilist paberit, mis muutub ajaga happeliseks, hapraks. Paberi PH peaks olema 7-8. Sildid peavad olema arhiivisäilituspaberist. Osa kleeplinte võib kiiresti lagundada taimi ja alusmaterjali. Loomsed liimid kaotavad vananedes oma liimivad omadused ja muutuvad jäikadeks. Sageli kasutatavad herbaariumid kipuvad mehaaniliselt lagunema. Biokahjustustest on levinumad putukad, hallitusseened. Isektisiitididega töödeldud kogudest eralduvad aurud on peamiseks õhusaaste allikaks hoidlas. Ventilatsioonisüsteem tuleks varustada vastavate filtritega. Neile sobivad jahedad hoiutingimused, temperatuur alla 17C ja suhteline õhuniiskus 35-50%. Valgus mõjub taimedele väga halvasti. Hoiustatakse herbaarlehti karpides ning neid omakorda kappides või riiulitel. Lehti võidakse hoiustada ka lahtritesse jaotatud karpides
peaaegu võrdselt. Kahes (7 %) uuritud hoones esines ulatuslikum kahjustus, vt. Joonis 9.5. Puidu pinnalt võetud proovide uurimine näitas, et tegemist on majavammiga (Serpula lacrymans). Nende hoonete kandekonstruktsioonid on muutunud avariiohtlikuks. Puurproovide uurimine näitas, et majavamm kahjustas valdavalt sisemisi tarindeid ja konstruktsioone. Joonis 9.5 Ulatuslik majavammi kahjustus keldri põrandal (vasakul) ja keldri vahelaes (paremal). 9.3.2.1 Näiteid biokahjustustest Järgnevalt on toodud mõningaid näiteid peamistest biokahjustustest. Joonis 9.6 Hallitusseened kasvavad eranditult silikooniriba peal (vasakul). Hallitusseened on levinud silikoonilt puidust aknapõse ja aknalaua peale (paremal). 169 Joonis 9.7 Lokaalne hallituse kasv küllastustemperatuurist madalama temperatuuriga tsoonis kolmanda korruse korteris (vasakul). Hallituse kasvu soodustab