ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid (glaukoniitliivakivi) paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Kambriumi savid on tähtsaks maavaraks. [5] Ordoviitsiumi ajastu Avaldub maapinnal Põhja-Eestis. Leidub liivakivisid, fosforiiti, põlevkivi, lubjakivi(enamasti hallika värvusega) [5] Siluri ajastu Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb Kesk-Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Sellelt leidub palju kivistunud koralle, mida nimetatakse biohermideks. [5] Devoni ajastu Eesti kõige kagupoolsemas nurgas leidub lubjakivi ja savi, mis on Devoni ajastu tähtsamad maavarad. Lubjakivi ja savi sobivad telliste valmistamiseks. [5] 5 Pinnakate Mis on pinnakate? Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist
Sellest ajast peale hakkas meri lõplikult taanduma edela suunas. Mere taandumiste aegu tekkisid väga madala vee setendid, nagu Rootsiküla lademe laguunidolomiidid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja kus leidub mageveeliste eurüpteriididde ja lõuatute kivistisi. Tuli ette ka mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri meie alalt täielikult. Siluri ladestus leidub palju kivistunud koralle, mida nim. biohermideks. Siluri ladestu lubjakivi ja dolomiiti kasutatakse ehitusmaterjalide tootmised, ehitus ja dekoratiivkivina, lubjapõletamiseks, killustiku tootmiseks ja mõningal määral klaasitööstuses. Devon Devoni ladestu settekivimid lasuvad põikselt Siluri ja paiguti Ordoviitsiumi kihtidel. Avamused kulgevad idakirja ja lääneedelasihiliste vöönditena lõuna pool PärnuMustvee joont. Noorimate Devoni kihtide avamusala on
annaabi.ee 
