protesti, võtluse tee. *Z lüürilises luules on valdavaks unistuslik meeleolu, iatsus kättesaamatuse järele. *"Seal" unistuste, mälestuste maailmas on poeet vaba, tunnetades siiski ka oma ideaali traagilist teostamatust (vastupidislt ,,Siinsele",olevale tegelikkusele näib minevikus läbielatu , nagu tulevikus oodatavagi kaunis). *Romantismile omaselt Z luules kajastust leidnud poeedi enese kogemus. See on eriline, psühholoogiline biografism. Püüd kauni, olemusliku poole leiab väljenduse romantilises maastikus ,,hinge peeglis", kus poeedi valitud kujundites lahustub detailide materiaalsus, harjuvad äratuntavad kontuurid ja ille kaudu looduse salapära varjatud olemus avaneb poeedi tunnetele.*Z toon vene luulesse ka ballaadizanri. Tema ballaadide aluseks on tihit ,,võõrad" süzeed, millele on omistatud vene rahvuslik kloriid. Z ei ole vene kirjanduslukku läinud mitte ainult kui ,,üleminekuperioodi"
Kui pastor B.G. Sielmann piserdas külma veega väikemehe otsaesist, tegi see, nagu meenutavad mõned kaasaegsed, nii valju häält, et tühi kirik lausa kõlas käes. Vanad naised pidasid poisi kisa tähtsaks tulevikumärgiks, lõid imestusest käsi kokku ja ennustasid: 'Oi, sellest poisist tuleb alles suur ja tähtis mees!'"(J. Karma, E. Teder: Oskar Luts ja Palamuse. Tln, 1968) Tulemused: biografism: teose tõlgendamine autori eluloost lähtudes: ,,Joosep Tootsi, ulja Kentuki Lõvi prototüübiks on Raadivere külast Mäeotsa talust pärinev Voldemar Tootson. Elavaloomuline ja vallatu Tootson valmistas kihelkonnakooli päevil õpetajaile palju peamuret. (...) Teistegi koolipoiste (Imelik, Tõnisson) puhul on autor kasutanud üksikuid jooni ühelt või teiselt koolikaaslaselt, kuid Kevade ühel peategelasel Georg Aadniel Kiirel pole Palamusel olnud kindlat
annaabi.ee 
