Voolu kujunemise tingimused riigiti: -Saksamaa- Vara-ja lõppromantism. 18.saj ja 19.saj. Vararomantism-Novalis-Saksa vararomantismi luuletaja. Pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahvahinge säilitajat. Torm ja tung iseloomustavad saksa romantismi. J. C. F. Hölderlin- Saksa lüürik. Teosed ülistavad ilu ja harmooniat ning toetub vabadusideaalile. Novalis- Luuletaja ja filosoof. Tüüpiline vararomantik. Paljud teosed jäid lõpetamata või avaldamata va. "Ööhümnid"-biograafiliseks aluseks oli tema mõrsja surm. Teostes on reaalne hautagune maailm. Vennad Grimmid- 19.saj algus oli muinasjuttude kuldaeg. Panid aluse romantilise muinasjutu zanrile. Levisid laialdaselt. Kõrvale arenes kunstmuinasjutud, mis ei põhinenud rahvaloomingul, vaid fantaasial. E.T.A. Hoffmann- Rikka fantaasiaga muinasjutu vestja. Lähtub teostes kahe vastandliku maailma oelmasolust. Peetakse tugevaks mõjutajaks kogu Euroopa romantismile. A
Need uuenduslikud tõlked pälvisid palju kriitikat. Hölderini peateoseks oli romaan ,,Hyperion", luuletused ,,Pool elu", ,,Saatuselaul". Novalis (1772-1801) Novalis, õige nimega Friderich von Hardenberg, oli luuletaja ja filoloof, tüüpiline vararomantik, kele igastsusmeeleoludest kantud looming teheles peamiselt vaimuvallaga. Suurem osa tema teostest jäi kas lõpetamata või autori eluajal avaldamata. Üks väheseid erandeid on selles suhtes ,,Ööhümnid", mille biograafiliseks aluseks sai poeedi mõrsja surm. Teoses ülistatakse ööd, mis on Novalisele vaimse maailma sümbol, mida ta vastandab reaalsele maailmale. Tema käsitutses on tegelikult reaalne hoopis hauatagune maailm. Vennad Grimmid 19. sajandi algul, mida nimetatakse ka muinasjutu kuldajaks, panid vennad Jakob Grimm (1785- 1863) ja Wilhem Grimm (1786-1859) aluse romantilise muinasjutu zanrile, avaldades oma ,,Laste- ja kodumuinasjutud". Need said kiiresti populaarseks ja levisid üle kogu Euroopa ja
Modernistlik viis jutustamiseks. Jõuliselt ja veenvalt läbikirjutatud tekst, ühtpidi realismiga seos olemas, teistpidi liigutab ära - taustalugu, et elanud varem Fr. Martensi nimeline mees, hakkab tunduma, et 89-aastase faasinihkega hakkavad sündmused korduma, õrn müstiline paralleel tuleb sisse, samas ratsionaalselt läbimängitud asi. 80ndate alguses näha, et Kross liigub ajas järjest lähemale. Oma mälu piiriline jõudmine märgib perioodi murdumist, ajalooline proosa muutub biograafiliseks. "Vastutuulelaev" 1987, tegelaseks Bernhard Schmidt. Schmidt oli optik, tegutses hiljem Saksamaal. "Vastutuulelaev" oli üks tema leiutis, mis see tähendab? Kuidas kasutada tuult sõites vastutuult. Kõik tegelased liiguvad vastutuult, aga kasutavad tuult ära. "Tabamatus" 1993, romaan Jüri Vilmsist. Hiljem Krossi proosapilt muutub, see pole järsk, aga ikkagi jõuab tänapäevale lähemale. Alates romaanist "Wikmani poisid" 1988, peaksime rääkima oma eluloolisest proosast