soovitatav. Siin on need esitatud kordamise hõlbustamiseks. 1. Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas ,,asjade kultuurilise biograafia" all? Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taasloomise, uue identiteedi andmise kaudu. Samamoodi asjadel. Me võime küsida sellised küsimusi asjade kohta: millised on erinevad staatused, mis on objektil erinevatel eluetappidel ja erinevates kultuurides ja kuidas need staatused realiseeruvad? Kust see asi tuli ja kes selle tegi?
Kuidas objektid muutuvad tarbekaupadeks? Appadurai (1986) esseekogumik ja eriti Kapytoff räägib sellest huvitaval moel. Ehkki tegemist on antropoloogidega. Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taasloomise, uue identiteedi andmise kaudu. Samamoodi asjadel. Me võime küsida sellised küsimusi asjade kohta: millised on erinevad staatused, mis on objektil erinevatel eluetappidel ja erinevates kultuurides ja kuidas need staatused realiseeruvad? Kust see asi tuli ja kes selle tegi
annaabi.ee 
