(68025`N). Loomulikult on rästik Põhja-Soomes haruldasem kui maa kesk- ja lõunaosas, kuid mitmel pool Soome Lapimaal- Pallas-Ounastruntrumis, Muonis, Jaurijoki juures ja Värriös on leitud elujõulisi lokkalpopulatsioone . Aastail 1981-1983 kõikus rästiku suhteline arvukuso,i is./km Põhja-Soomes kuni 2,3 is./km Lõuna-Soomes;kõrgeim arvukus oli Edela-Soomes, Botnia lahe äärsetes Varsinais-Suomi, Satakunta ja Etelä- Pohjanmaa biogeograafilistes provintsides (vastavalt 0,9-2,3 is./km ja 1,5-1,6 is./km). [7] Eesti rästiku arvukuse võrdlus Soomega Praegustel andmetel on rästik Eestis tavaline, kuid paiguti võib olla ka haruldane või puududa hoopis. Rästikud on ebaühtlaselt jaotunud - sobivates kohtades moodustavad suuri kogumeid, ning võivad puududa suurtel aladel ümberringi. (Kiili 1996). Soomes, aga on rästik levinud sagedasti üle kogu maa. Mõlemas riigis väheneb rästiku liigirikkus. [7]
organiseerimisel. Endla soostiku taimkatte struktuuri ja dünaamika jälgimist alustas V. Masing 1940. aastate lõpus, kasutades teaduses esmakordselt uudset lähenemisviisi aerofotomeetodeid. Aerofototasandilt on tänapäeval jõutud veelgi kõrgemale. Satelliitidelt edastatava informatsiooni abil on võimalik saada ülevaadet mitte üksnes soolaamadest, vaid kogu soostikust koos teda ümbritseva maastikuga. V. Masingu biogeograafilistes töödes on käsitletud erinevate sootüüpide geograafilist levikut Euraasias ning põhjendatud soode kaasaegse mikro- ja mesoreljeefi kujunemist seoses soomassiivide ajalise dünaamikaga. Tema initsiatiivil võeti Tartu Ülikooli õppekavasse biogeograafia loengukursus. V. Masingu geobotaanika-alastest töödest on kõige laiemalt tuntud samuti sooteaduslikud uurimused. Soode klassifikatsiooni alaste töödega on V. Masing omandanud Euroopas ja kaugemalgi väga kõrge rahvusvahelise renomee.
annaabi.ee 
