aktiivsetest tegevustest looduses. Eestit külastanud rootslastest 21% matkas või viibis looduses ning 8% tegeles aktiivsete harrastuste või spordiga (Eesti Maaturism 2010). . 3.Loodusturismi potentsiaal Eestis Eesti potentsiaal loodusturismi arendamisel seisneb suures loodusrikkuses. Eestis on säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke ning ranna-, luha- ja puisniite. Tänu maastike varieeruvusele ja soodsale biogeograafilisele asendile on palju looduslike ning poollooduslike kooslusi kaitse all, mis on taganud mitmete Euroopas haruldaseks jäänud liikide säilimise Eestis. Looduslikku mitmekesisust loovad ka Eesti soodne asend mere suhtes ning kahe biogeograafilise regiooni (boreaalsete ja hemiboreaalsete metsade) piirialal ja geoloogilise aluspõhja vaheldusrikkus. Eestis elab hinnanguliselt 35 000 45 000 organismiliiki ning teada on 24 000 organismiliiki. Eestis on kirjeldatud üle 300 linnuliigi, ligi
looduslikku mitmekesisust ning tagades vaba ristumise populatsioonis ja loomadele vajalikud rändeteed. (Alex Lotman, 2004) Kaitsealade võrgustiku ülesanneteks on: · Toetada säästvat arengut (Agenda 21) · Säilitada looduse mitmekesisust · Tagada Euroopa Liidu jaoks oluliste looduslike elupaigatüüpide säilimine ja kaitse inimtegevuse kahjuliku tegevuse eest. · Tagada Euroopa Liidu jaoks oluliste liikide elupaikade säilimine ja kaitse · Taastada biogeograafilisele piirkonnale omased elupaigad · Võimalusel taastada piirkonnast hävinud liikide asukonnad Nende ülesannete lahendamiseks on välja töötatud kaitsealade võrgustiku idee läbi kahe Euroopa Liidu direktiivi: linnudirektiiv ja loodusdirektiiv. Linnudirektiivi eesmärgiks on kaitsta linde ja loodusdirektiiv kaitseb ülejäänud loodust. Neis kirjeldadakse eesmärke, Natura 2000 alade olemust hoiualade, looduskaitseliselt tähtsate koosluste ja liikide valiku
annaabi.ee 
