Kui ma oleksin Eesti põllumajandusminister Keskenduksin kolmele põhiprobleemile mis on suuresti seotud just põlluharimisega ning biogaaside tootmisega ja ka põllule sattuvate ravimijääkidega väetamisel. Suurimaks probleemiks on põlluharimises üleväetamine mille suur tõus algas nõukogude perioodi lõpul, ning põllumeeste vähene keskkonnateadlikkus mida see siis ikkagi loodusele põhjustab. [6] Intensiivse põllumajanduse mõjul on vee kvaliteet halvenenud kogu maailmas, veekogud rikastuvad liigselt toitainetega ehk eutrofeeruvad ning palju rohkem tuleb teha kulutusi joogivee puhastusele või uute veeallikate leidmisele
Seetõttu saavad biokütused olla ainult üks osa lahendusest. Biokütuste tootmise ja tarbimise võti seisneb selles, et valdkond on jätkusuutlik ja säästev. Arvestama peab ka biogaasi kasutamise võimalustega. Biogaaside põletamisel väheneb 95% vähem süsihappegaasi ja 80% vähem lämmastikoksiide kui fossiilsete kütuste tarbimisel. Mis puudutab tahkete osiste suhtelist määra biogaasi heitmetes, siis nende tase on 0%. Innovatiivne alternatiiv on vesiniku kütuseelementide kasutamine. Kütuseelement muun-