AH-te kindel järjestus polüpeptiidis (AH-d seotud kovalentse peptiidsidemega), mis sisaldab info valkude kõrgemate struktuuritasemete kujunemiseks, sh. valkude funktsioonide tagamiseks Primaarstruktuuris esineb ka ahelasiseseid tugevdavaid kovalentseid disulfiidseid sidemeid (tekivad endoplasmaatilises retiikulumis – esinevad sekreteerivates ja membraanvalkudes) Olulisus: Määrab ära valkude spetsiifilisuse – on aluseks valkude biofunktsioonidele, nt ensüümvalk seostub substraadispetsiifiliselt.Geneetiliselt määratletud AH-line järjestus ja koosseis on baasinformatsiooniks kõrgemate struktuuritasemete moodustumisele (ja seega fn- dele) .Molekulaarhaigused – põhjustatud enamasti mõne AH jäägi asendusest primaarstruktuuris (nt. sirprakuline aneemia) Sekundaarstruktuur – H-sidemete abil moodustunud ahela ruumiline struktuur. Iga H- sideme teke vabastab energiat – stabiilsus suureneb
cis A/B 19 4 Orgaaniliste ühendite isomeeria põhialused Isomeerid on ühesuguse elementaarkoostisega, kuid erinevate füüsikaliste ja keemiliste oma- dustega orgaanilised ühendid. Isomerism suurendades ühendite heterogeensust on aluseks ka rohkearvulistele spetsiifilistele biofunktsioonidele. Isomeere jaotatakse: • struktuursed (koostis-) isomeerid; • stereoisomeerid. Struktuursed (koostis-) isomeerid Aluseks on koostisaatomite erinev seostatus. Eristatakse: • ahel-isomeere: C 4 H 10 H 3 C CH CH 3 CH 3 -CH 2 -CH 2 -CH 3 CH 3