Nii nagu teistel ebapärlikarpidel on ka Eestis elaval harilikul ebapärlikarbil võime moodustada pärleid. Pärl võib tekkida juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Pärlite kasv on aga väga aeglane: 8mm läbimõõduga pärli kasvuks läheb aega 30-40 aastat. Harilik ebapärlikarp on biofiltraator, kes toitub vett filtreerides zoo- ja fütoplanktonist. Ühes tunnis jõuab harilik ebapärlikarp endast läbi pumbaa u. 3-4 liitrit vett. Oma toitumise iseärasuse tõttu etendab ebapärlikarp ka olulist rolli veekogu puhastamises ja üldiselt selle ökosüsteemis. Eestis võib harilikku ebapärlikarpi segamini ajada vaid suuremate jõekarpide isenditega. 1.2Sigimine Harilik ebapärlikarp on keerulise sigimise ja arenguga selgrootu organism. Sugukõpseks
k. fresh water mussels ehk mageveekarbilised), 200 miljonit aastat vana ebapärlikarplaste (Margaritiferidae) sugukonda, ebapärlikarbi (Margaritifera) perekonda, kuhu kuulub veel neli liiki. 3, 4 Ebapärlikarbi amliikidena on välja toodud: Margaritifera margaritifera margaritifera (Linnaeus, 1758) Euroopa alamliik. Margaritifera margaritifera parvula (Haas, 1908). Margaritifera margaritifera durrovensis (Phillips, 1928). Toitumine Ebapärlikarp on biofiltraator, ta toitub veekogus hõljuvast zoo- ja fütoplanktonist, mida ta hangib sissevooluava kaudu. Sissevooluavadest saab ta ka hapniku, mida omastab lõpuste abil (joonis 1). Sigimine ja areng Ebapärlikarp on keerulise sigimise ja arenguga selgroogne, kes alustab sigimist alles 10-15 aastaselt. Harilikult on ebapärlikarp lahksuguline, kuid ebasoodsates tingimustes võib muutuda ka hermafrodiitseks (arvatavasti aitas see võime üle elada jääaja).
annaabi.ee 
