muutub tempereeritud viirusetaoline võõrgeen (ekson) inaktiivseks introniks. Sellisesse geneetiliste elementide klassi, mis võisid olla või on mtDNA intronite eellased, võib kuuluda liigil Neurospora crassa valku (710 AH) kodeeriv plasmiid Mauriceville (3581 Np) (Nargang et al., 1994) (joonis 2). Võimalik, et selles protsessis omavad mutageenset rolli oksüdatiivsel fosforüülimisel elektronide transpordil ATP-genereerimisel toimivad bioenergeetilised protsessid. Hingamisel on elektronide transport läbi membraanide võimas - aga ka ohtlik - energia allikas (Race et al., 1999). Omavahel sarnased mtDNA järjestused SSU rRNA geenis esinevad rohevetika mitokondris ensüümi kodeeriva eksonina, seentel Neurospora ja Podospora võimaliku valgu koodina ning perekonnas Sclerotinia intronina, mille erineva paiknemise alusel avaldub mtDNA järjestuse polümorfism. Esmakordselt avastati mt SSU rRNA geenis intron 1995. aastal (Carbone et al
peegeldab raku energeetilist seisundit. ATP-d saadakse tavaliselt mitmesugustest metaboolsetest reaktsioonidest, peamiselt substraatsest fosforüülimisest, fotofosforülatsioonist, kääritamisest ja hingamisest. ATP-d kasutavad ensüümid ja struktuursed valgud kõigiks rakulisteks protsessideks: biosünteesiks, liikumiseks, rakkude kasvuks ja jagunemiseks ning bioloogiliste protsesside regulatsiooniks. Elusas rakus on bioenergeetilised protsessid seotud omavahel adenosiinsete nukleotiidide vahendusel (ATP, ADP ja AMP). Adenosiinide abil salvestatakse substraadi energia ning kasutatakse uute biomolekulide sünteesiks, mis on vajalik rakkude kasvuks ja arenguks. Tasub meeles pidada, et rakk ei kasuta adenosiine mitte ainult energia ülekandeks katabolismilt anabolismile, vaid adenosiinseid nukleotiide kasutatakse ka allosteeriliseks regulatsiooniks. ATP, ADP ja AMP kontsentratsiooni
annaabi.ee 
