kus kliima on soodsam ja tootmine odav Probleemid Biokütuste tootmisel, töötlemisel ja trantsportimisel kasutatakse palju sisendeid, mille jaoks on vaja fossiilkütust Põllumasinad, väetised ja taimekaitsevahendid, taime hilisem ümbertöötlemine kütuseks- kõik põhineb nafta kasutamisel Mitmed uuringud on näidanud, et globaalse soojenemise pidurdamise asemel võivad nad seda hoopis kiirendada Biokütuste tootmine eestis 14. august 2008 avati Biodiislitehas Paldiskis Loodetav tootmisvõimsus 100 000 tonni aasta lõpuks Toodab esimese põlvkonna biodiislikütust. Plaaniti bioetanooli tehast Viru Distiller ehitust Kundas Planeeritav aasta võimsus 120 000 tonni 99.8%-st bioetanooli Selleks kulub 350 000 tonni teravilja Jääkprodukt- praak kuivatatakse ja granuleeritakse loomasööda lisandiks 20 000 tonni aastas Keskkonnasõbralik, klassikaline kuid ülipuhta piirituse tootmine Tehas pidi valmima 2009 aasta suvel
konkurentsi biokütustega. [15] Eesti vedelkütuste vajadus umbes 1 miljon tonni aastas. Biokütuseid tuleks toota seega umbes 50 000 tonni aastas. Eestis oli tekkis esialgu palju väiketehaseid, nagu näiteks Bio Oil OÜ, Gammatrade OÜ, OÜ A&O BioD, Atko Õlitööstus OÜ, kuid need kõik lõpetasid tegevuse vähemalt 2007. aastaks. 14. augustil 2008. aastal avati biodiisli tehas Paldiskis (Paldiski Biodiisel AS). Momendil kasutab Paldiski biodiislitehas toorainena ainult rapsiõli (20% tuleb Eestist), kuid kasutada saab ka pea kõiki teisi taimseid õlisid, millest levinumad on soja- ja palmiõli. Tehas toodab 300 000 tonni biodiislit aastas. Paldiskis toodetav biodiisel taastuvatest ressurssidest läheb ekspordiks peamiselt Lääne-Euroopasse ja Skandinaaviasse, aga ka Leetu. Selle põhjuseks on peaaegu olematu kodumaine tarbimine. Vahepeal oli plaan ehitada Kundasse bioetanooli tehas Viru Distiller, mille eestvedajateks olid Arvo ja Robert
Eestis vaid 68% siin toodetud biokütuste energiast, sest suur osa puidugraanulitest ning kütteturbast eksporditi. Siseturul tarbitud biokütustest saadi 75,7% puitpõhistest biokütustest, 0,3% põllumajandusest pärit taimsetest biokütustest ning 24,0% muudest biokütustest (biogaas, turvas jt). Biokütuste osakaal energia lõpptarbimises oli Eestis 2006. aastal 21,8%, transpordi biokütuste osakaal diislikütuse ja autobensiini kogutarbimisest 0,15%. [3] 14. augustil 2008.a. avati Biodiislitehas Paldiskis. Loodetav tootmisvõimsus 100 000 tonni aasta lõpuks. Tehas toodab esimese põlvkonna biodiislikütust. [5] Vaatamata asjaolule, et aastaks 2011 on Euroopa Liidus võetud eesmärgiks tõsta biokütuste osakaal 5,75 protsendini mootorikütuste kogukäibest, puudub Eestis praegu riiklik arengukava biokütuste kohustuslikuks muutmiseks. Meie lähiriikidest on näiteks Leedus juba paar aastat kohustuslik 5% biokomponendi lisamine fossiilsetesse mootorikütustesse
naftatöötlemistehase, tselluloositehase või tuumaelektrijaama ehitamisest ettevõtted, mis peaksid asuma pealinna lähedal, aga ohtliku ja saastava iseloomu tõttu mitte päris pealinnas. Esialgu on Paldiskisse asunud vaid suur autode sisseveo- ja müügikeskus, kustkaudu veetakse autosid sisse ka Venemaale müümiseks. Läbi Paldiski veetakse välja ka enamik Eesti vanametallist. Oluline puidutöötleja TKE Grupp läks 2004. aastal pankrotti. 2008. aastal valmis biodiislitehas. See on mõeldud töötama Euroopa turule ja osalt ka Euroopast toodava toorainega nii on Paldiski talle just sobivaim koht. Tehases hakkab töötama 35 inimest. Keila on neist eeslinnadest suurim (üle 9000 elaniku). Seal asub võrdlemisi edukas elektriseadmeid valmistav "Harju Elekter", Keila Terko (Teraviljakombinaat), valgustusseadmeid tootev Glamox, mitmeid arvestatavaid ehitus- ja veondusettevõtteid. Sinna kolis ka "Harju Elektri" konkurent Ensto oma kahe tehasega
annaabi.ee 
