bioakumuleeruvuse ja biodegradeeruvuse uurimistulemuste järgi (keskkonnaseisundi hindamine, ökoloogilise riski hindamine) ning kemikaalide ökotoksilisuse, bioakumuleeruvuse ja biodegradeeruvuse testide järgi. 6.1 Ühendite degradeeruvus ...ehk lagundatavus vs püsivus. Biodegradatsioon või olla täielik või primaarne ning aineid jaotatakse degradeeruvuse alusel: · kiiresti (kergesti) biodegradeeruvad ained · biodegradeeruvad ained · aeglaselt biodegradeeruvad e. püsivad ained. Biodegradatsiooni mõjutavad keemilise ühendi omadused, molekuli struktuur, ühendite kontsentratsioon, keskkonna omadused, seal leiduvad mikroorganismid, aeg jm. Biodegradeeruvuse uuringuid võib läbi viia põhimõtteliselt kahel moel: Kemikaali (aine) biodegradeeruvuse uurimine Uuritava "materjali" reaalses keskkonnas biodegradatsiooni ennustamine. Biodegradeeruvuse hindamiseks kasutatakse rahvusvahelisi standardiseeritud teste
lagunemine keskkonnas toksiline toime elusorganismidele.Biodegradatsioon ainete lagunemine mikroorganismide abil_ Süsinikuringe tagaja_ Erinevate orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas _ loodusliku päritoluga ainete lagunemine_sünteetiliste kemikaalide lagunemine ?Orgaaniliste saasteainete püsivus ja lagundatavus .Püsivus lagundatavus e. degradeeritavusBiodegradatsioon täielik, primaarne.Aeroobne biodegradatsioon Anaeroobne biodegradatsioon.Orgaaniliste ainete biodegradatsioon_ Kas on biodegradeeruvad ained?aeglaselt lagunevad ehk püsivad ained _ Kui palju kulub lagunemisel hapnikku?Vee biokeemiline hapnikutarve BHT BHT7 hapniku hulk (mg), mis kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks mikroorganismideabil (biokeemiliselt) 7 päeva jooksulorgaaniline aine + O2 CO2+ H2O. Isepuhastusvõime_ Looduslik protsess, mille tulemusena keskkond vabaneb reostusest_ Saasteainete muutumine kahjutuks organismide elutegevuse, füüsikaliste ja keemiliste protsesside tagajärjel. Püsivad
metallorgaanilised ühendid. Ditiokarbamaatide jälgi on leitud mitmetest köögiviljadest, eriti lehtsalatist. Toksikoloogia vaatevinklist probleem ilmselt eriti tõsine ei ole Keemilise ehituse põhjal jaotatakse pestitsiide: 1. anorgaanilised. Kasutatud juba sajandeid. N: NaCl, CuSO4, S, Pb, arsenaat. Toksilisus imetajatele erinev (Cu madal, Pb kõrge). Toksilisuse mehhanismid ja biosuurenemine erinev, tavaliselt madalam kui org. ühenditel, ühendid biodegradeeruvad, koostises olevad toksilised keemilised elemendid muidugi mitte; 2. kloororgaanilised. Esmakordselt sünteesiti 1874. a., pestitsiidina 1939.a. Alatüübid: a) DDT-tüüpi - DDT, TDE, rotaan, metüoksükloor, dikofool; b) kloreeritud tsüklodiinid nagu aldriin, dieldriin, endriin, heptakloor, klordaan, c) muud - lindaan, toksafeen, mirex, klorodekoon. · Vaatamata kõigele on pestitsiidijääkide sisaldumine taimses toidus endiselt probleem.