· Vahemereline kliima · Konvergents vahemerelises kliimas · NAO Indeks : õhurõhu vahe Asooride ja Islandi vahel Polaarsed bioomid · Bioom suureskaalaline ökosüsteem e. maakera elustiku suurjaotus Maismaal seotud kliima ka taimkattevöönditega Ookeanis seotud temperatuuri ja sügavusvöönditega Polaaralade piirid · Astronoomilis-geograafiline piir polaarjoon ( 66033´) · Binoomide piirid Arktikas 50. Ja 70. Laiuskraadi vahel aasta soojem kuu +100 isoterm Antarktikas 50. Ja 60. Laiuskraadi vahel , pinnavee temp. +20 - -20 Igikelts Polügonaalsoo keskelt madalamad ning veega kaotud ( polügoonide servades kõrgemad) seal toimub turba juurdekasv Palsa kühmuke , mis tekib kui turba all vesi külmub ja kergitab turvast Aapa soo madalsoo , kus taimkate toitub põhjaveest , kõrgemad osad kulgevad ribadena
111.Bioomid ja biogeograafilised regioonid? Bioomideks nimetatakse peamisi peamisi taimestikutüüpe maakeral vaatamata nende konkreetsele liigilisele koosseisule. Bioomide vahelisi reaalseid piire ei eksisteeri ja ka kogu bioomide arv on vaieldav. Bioomideks on – tundra, boreaalne okasmets, pärasvöötme lehtmets, rohtla, põõsastik, kõrb, savann, pärasvöötme vihmamets, heitlehine vihmamets. Biogeograafia tegeleb liikide geograafilise leviku uurimisega. Kui binoomide piirid paneb paika peamiselt klimaatilised erinevused eri piirkondade vahel, siis biogeograafiliste regioonide piiriks on enamasti geograafilised takistused. Mõned liigid elavad ka mitme biogeograafilises regioonis, olgu näiteks pilliroog, kilpjalg või miks mitte ka inimene. Biogeograafilisteks regioonideks on : Neoarktika, palearktika, okeaania, neotroopika, afrotroopika, indo-malaisia, austraalia, antarktika. 112.Mandrite geoloogiline ajalugu kui nende elustikku kujundanud tegur?