galaktikad. Superparvede vahele jäävad väga suured tühjad piirkonnad, kuid need kõik on omavahel ,,ühenduses". See annab Universumile käsnataolise struktuuri. Kui Päikese läbimõõt vastaks keskmisele täiskasvanule, siis oleks Jupiter kõigest tema pea suurune. Maa oleks vaid pisut suurem kui silmamuna vikerkest. 3.2.2 Ruumiline taju Inimese ruumitaju põhineb perspektiivil, parallaksil ja binokulaarsel nägemisel. Need kolm tähendavad aga järgmist. Mida kaugemalt vaadatakse mõnda eset, seda enam muutub vaatenurk esemele. Näiteks vaatenurk on seda suurem, mida lähemal on ese. Seetõttu paistavadki lähemal asuvad esemed olevat suuremad kui kaugemal asuvad esemed. Seda nimetatakse perspektiiviks. Näiteks on hakatud perspektiivi paberil kujutama juba 15. Sajandil. Mida lähemal on ese inimesele, seda rohkem muutub inimese vaatesuund esemele, kui inimene liigub ruumis. Seda nimetatakse
aja ja ruumi lõpmatus ulatuses. Inimene eksisteerib sünnist surmani Universumi lõpmatu eluea jooksul ainult imepisikese osa ja Universumi lõpmatu suures ruumalas kujuteldamatult väikeses osas. See tähendab seda, et inimene eksisteerib Universumi aja ja ruumi lõpmata ulatuses ainult teatud ajavahemiku ja sedagi ainult teatud ruumalas. 3.2.2 Ruumiline taju Inimese ruumitaju põhineb perspektiivil, parallaksil ja binokulaarsel nägemisel. Need kolm tähendavad aga järgmist. Mida kaugemalt vaadatakse mõnda eset, seda enam muutub vaatenurk esemele. Näiteks vaatenurk on seda suurem, mida lähemal on ese. Seetõttu paistavadki lähemal asuvad esemed olevat suuremad kui kaugemal asuvad esemed. Seda nimetatakse perspektiiviks. Näiteks on hakatud perspektiivi paberil kujutama juba 15. Sajandil. Mida lähemal on ese inimesele, seda rohkem muutub inimese vaatesuund esemele, kui inimene liigub ruumis. Seda nimetatakse
annaabi.ee 
