1.Tsütoloogia on rakuteadus ehk bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. 2. Rakuteooria põhiseisukohad: * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. * Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 3. Rakke uuritakse valgusmikroskoopidega. Tänapäeval kasutatakse tihti binokulaarseid mikroskoope (saab uurida kahe silmaga). Suuremate objekide uurimiseks kasutatakse stereomikroskoopi. Elektromikroskoop (lahutusvõime kuni 0.2 nm). 4.Eukarüoot (päristuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad. Prokarüoot (eeltuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 5
1676..1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära, ja 1969 aastal ilmus raamat "Looduse saladused". 1873. aastal leiutas mikroskoobile okulaari Ernst Leitz. Nüüdisaegsed valgusmikroskoobid erinevad tunduvalt oma varasematest eelkäijatest. Nad on varustatud mitme objektiivi ja okulaariga omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti fotografeerida. Tänapäeval kasutatakse tihti binokulaarseid mikroskoope. Mis lubavad uurijail vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasutada stereomikroskoopi. Sellisel töövahendil on kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubust ning seda kasutatakse harilikult suuremate objektide uurimiseks. Stereomikroskoop võimaldab enamasti 5- kuni 60- kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikesi rakustruktuure. Sellele seab piirid valguse lainepikkusest
Närvikude rakud on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. 5.) Rakkude uurimisvahendid ja meetodid Nüüdisaegsed valgusmikroskoobid erinevad tunduvalt oma varasematest eelkäitaest. Nad on varustatud mitme objetiivi ja okulaariga, omavad isesesivat valgusallikat ning võimadavad uuritavat objekti fotografeerida. Tänapäeval kasutakse tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijail vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasutada stereomikroskoopi. Sellisel töövahendil on kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubulit ning seda kasutatakse harilikult suuremate objektide uurimiseks. Võimaldab enamasti 5-kuni 60 kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikeseid rakustruktuure. Elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal avas uue etapi tsütoloogia arengus
Alateadlikud järeldused on elukogemusest õpitud. Ökoloogiline ehk otsese taju teooria (J. Gibson): Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse suhe võrkkestal on sõltumatu nende kaugusest. Gibsoni arvates tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata. Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused? Monokulaarseid tunnuseid eristab see, et vajalik on ühe silma nägemisväli. Binokulaarsed tunnused vajavad mõlema silma tööd. Okolumotoorsed sõltuvad silmalihaste tööst. Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia?
* Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. - avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus KUIDAS RAKKE UURITAKSE? Tänapäeval kasut. tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasut. stereomikroskoopi kasut. enamasti suuremate objektide uurimiseks. Valgusmikroskoobiga ei saa vaadelda väga väikesi rakustruktuure. Mikrotoomi abil saab preparaati üherakukihiliseks teha. Elektromikroskoobi abil saab vaadelda üliväikseid objekte. Rakkudes toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasut. radioaktiivseid isotoope. 1.2. RAKKUDE MITMEKESISUS
Kuidas tajusüsteem eristab objekti foonist? Rubini objekti ja fooni eristamise printsiip: - Objektil on lõplik vorm, foonil ei pruugi olla - Objekti asukoht on 3. mõõtmel, foonil ei pruugi olla - Objekt on foonist eespool, foon jääb objekti taha - Objekt on domineerivam ja jääb paremini meelde. 2,5D visand ehk sügavustaju Millist objektitaju probleemi lahendatakse sügavustaju faas? 2D reetina pildist luuakse 3D taju maailmast Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused? - Monokulaarsed tunnused – need mis vajavad ainult ühte silma, aga saab kasutada ka siis kui mõlemad silmad on avatud. Maailmatunnetuses säilib sügavustaju kui panna üks silm kinni - Binokulaarsed tunnused – nõuavad mõlemat silma - Okulomotoorsed tunnused – kinesteetilised, sõltuvad silma lähedal paiknevate musklite kokkutõmbe tunnetamisest
annaabi.ee 
