kaugusel. ( 3 ) UDUKOGUD Udukogud on gaasi- ja tolmupilved. Neid võib hajutatult näha kõikjal universumis. Paljud neist on heledad, kuna tähed nende sees valgustavad neid. Mõned udukogud on tumedad. Nende sees pole tähti ja nad paistavad tähtede taustal tumedate laikudena. Paljud heledad udukogud on nähtavad binoklis või väikeses teleskoobis ning väheseid võib näha ka palja silmaga. Üks neist on Orioni udukogu teleskoobi või binoklita vaadeldes vaid nõrk valguslaik. Tumedaid udukogusid on väga raske näha. Nende vaatlemiseks on tarvis suurt teleskoopi. ( 4; lk.30 ) 6 TÄHEPARVED Gaas Orioni udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Neid täheparvi nimetatakse hajusparvedeks. On olemas kaht tüüpi täheparvi: hajusparved ja kerasparved. ( 4; lk.30 )
sabatähti. 4.1 Asteroidide vöö Enamik asteroide tiirleb umber Päikese laias vöös Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel (vt Joonis 16). Kaks väikest asteroidide rühma, Troojalased, tiirlevad koos Jupiteriga tema orbiidil, üks Jupiteri ees, teine järel. (1:29) Joonis 17. Asteroidide vöö asukoht Kõik väikeplaneedid on väga nõrgad ning ainult üks- Vesta- on nähtav ilma teleskoobi või binoklita. Arvatakse, et väikeplaneedid on materjal, mis Päikesesüsteemi moodustamisel üle jäi. (1:22) Mitte kõik asteroidid ei liigu Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Esimese taolise asteroidina avastati Aethra, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse (vt Joonis 17). . Eros lähenes samal aastal Maale vaid 22 miljoni kilomeetri kaugusele. Tema periheel asub ainult natuke kaugemal Maa orbiidist. Kõige lähemale on Maale tulnud Hermes (800000 km)
annaabi.ee 
