4)tõmbe- ja tõukejõudu peaaegu polegi, toimub ainult põrkumisel 5)osad paiknevad korrapäratult difusioon- ainete iseenesest segunemine soojusliikumise tõttu. soojuspaisumine- nähtus, kus kehad soojenedes paisuvad ja jahtudes tõmbuvad kokku vedeliktermomeeter- koosneb vedeliku reservaarist ja kapillaartorust. soojenedes vedelik reservaaris paisub ja tungib kapillaartorusse. bimetalltermomeeter- põhiosa on bimetallvedru, bimetall on 2 erinevat metalli kokku pandud, mis soojenedes paisuva erinevalt ja seetõttu muutub kumerus. siseenergia- kineetilise ja potentsiaalse energia summa. temperatuuri tõusul suureneb osade kineetiline energia ja koos selle siseenergia soojushulk- siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekande käigus. soojusülekanne- siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele osale. ülekanne kestab, kuni temperatuurid ühtlustuvad.
Sulavkaitsme nimivoolule vastav koormusvool on tagatud põhjarõngas oleva augu läbimõõduga, see tähendab, et ei saakasutada ettenähtust suurema nimivooluga padrunit Kaitselülitid. Liigvoolukaitselülitid kaitsevad elektripaigaldisi ja tarviteid nii lühise kui liigkoormusvoolu eest. Kaitselülitis on elektromagneetiline vabasti, mis rakendub lühisel ja bimetallvedruga elektrotermiline vabasti, mis katkestab liigkoormusvoolu. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela. Lühisel tõmbub magnetvabasti plaat vastu elektromagneti südamikku ja lahutab samuti pööriku ning lülitusmehanismi kaudu peakontaktid. Kaitseseadme rakendumisaeg sõltub teda läbivast voolust, voolu suurenedes viide väheneb. Selle seose graafilist kuju nimetatakse kaitseseadme tunnusjooneks.
Põhjustajaks võib-olla kas elektritarviti ülekoormus või elektriahelate rikked. Liigkoormusvool vooluahela liigvool, mis ei ole tingitud rikkest. Lühisvool liigvool, mis tekib tavaolukorras eri potentsiaaliga pingestatud osade väga väikese takistusega ühenduse korral. Kaitse on vajalik iga vooluahela alguses ja kõikjal, kus juhi lubatav lühisvool muutub nii, et eespool olev seade enam ei kaitse. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela. Lühisel tõmbub magnetvabasti plaat vastu elektromagneti südamikku ja lahutab pööriku ning lülitusmehanismi kaudu peakontaktid. Kaitseseadme rakendumisaeg (viide) sõltub teda läbivast voolust, voolu suurenedes viide väheneb. Selle seose graafilist kuju nimetatakse kaitseseadme tunnusjooneks.
südamikku ja lahutab peakontaktid. Liigkoormuskaitse tagavad käivitis paiknevad termoreleed. Ter- morelee koosneb mootori faasijuhtmesse lülitatud kütteelemendist, bime- tallvedrust, mis hoiab lülitusmehhanismi riivi ja normaalselt suletud kontaktidest, mis on ühendatud järjestikku elektromagneti vooluringi. Kui elektrimootori liigkoormuse tõttu vool suureneb, siis kütte- element kuumeneb, juhul kui suurenemine on 20% nimivoolust. Kuumuse mõjul kuumeneb ka bimetallvedru. Vasakule paindudes vabas- tab ta lülitusmehhanismi riivi ning lahutab ühtlasi kontaktide kaudu elektromagneti vooluringi. Kui liigkoormus lakkab, saab termorelee kontakte sisse lülitada pärast vaheaega, mis kulub bimetallvedru jahtumiseks ning algolekusse paindumiseks. Termorelee tagasilülitami- seks on kontaktorkäiviti esiosas nupp. Termorelee kütteelemente valmistatakse vooludele 0,3 150 A ja nad valitakse vastavalt elektrimootori nimivoolule.
annaabi.ee 
