väikeses koguses inertgaasi (näiteks argoon) ja tilk elavhõbedat. Valgusvoo spektraalkoostise parendamiseks kantakse lambi kolvi sisepinnale luminofooraine kiht. Starter koosneb väikesest kolvist, milles asuvad kaks elektroodi (liikuv bimetallelektrood ja liikumatu elektrood). Luminofoorlambi süütamine toimub järgmiselt. Vooluringi sulgemisel tekib starteri elektroodide vahel huumlahendus, mis kuumutab bimetallelektroodi ja painutab selle vastu liikumatut elektroodi. Paindumine vältab kuni 0,5 s ja tekkiv kontakt ühendab luminofoorlambi kuumelektroodid vooluringi. Nad kuumenevad ja emiteerivad elektrone. Starteri elektroodide sulgumisel lakkab nendevaheline huumlahendus ja kuni 0,5 s pärast jahtub bimetallelektrood, paindub tagasi ja lahutab luminofoorlambi kuumelektroodide vooluringi. Vooluringi jadamisi ühendatud ballastdrosseli induktiivsuse tõttu läbib luminofoorlampi 800..
elektroodiga neoonlampi. Luminofoorlampi tohib elektrivõrku ühendada üksnes järjestikuse ballasttakisti kaudu, mis piirab lambis voolu kasvu ja kaitseb seda purunemise eest. Vahelduvkooluvõrkudes kasutatakse ballasttakistina suure induktiivtakistusega pooli drosselit. Luminofoorlambi süütamine toimub järgmiselt. Lambi pingestamisel tekib starteri elektroodide vahel huumlahendus, mille soojus kuumendab liikuvat bimetallelektroodi. Teatud temperatuuril starteri liikuv elektrood 29 paindub liikumatu vastu. Nii moodustub elektriahel, mida mööda kulgeb lambi elektroodide eelkuumutamiseks vajalik vool. Kuumad elektroodid hakkavad kiirgama elektrone. Voolu kulgemise ajal lambi elektroodide ahelas katkeb starteris lahendus, mistõttu starteri liikuv elektrood jahtub ning sirgeneb, ennistades lähteasendisse ning katkestades seejuures lambi elektriahela
annaabi.ee 
