mahakandmine. Kui see raha siiski laekub, siis taastatakse ka arve. Vt eestpoolt. Seda meetodit nimetatakse ka kasumiaruande meetodiks. .- 2. Osatähtsus ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist. Lõppjääk võetakse bilansist ja hinnatakse kogemuste järgi, kui palju sellest laekub ja kui palju mitte, kulude leidmiseks tuleb teha korrigeeriv raamatupidamiskanne. Seda meetodit nimetatakse ka 9 bilansimeetodiks. Oletame, et ostjatelt laekumata arvete lõppjääk on bilansis 240 000.-. Kogemuste järgi teame, et 3% lõppjäägist ei laeku. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete summa 3% 240 000-st = 7 200.- kantakse otse bilanssi. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludesse kandmisel tuleb lähtuda konto algsaldost ja kuludesse kantav summa arvutada. Kui oletame, et ebatõenäoliselt laekuvate arvete konto algsaldo oli 5 100.-, siis kuludesse tuleks kanda 2 100.-. Lausend:
Meeldetuletuskirjad, sissenõude alustamine kohtu kaudu, ostjale kuulutatud pankrot summa kantakse kuluks. Sisuliselt toimub sel meetodil samastumine lootusetu võlaga. Statistilise hindamismeetodi kasutamisel lähtutakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamisel ostjate arvete lõppjäägist (bilansis) või krediitmüügist (müügitulu kasumiaruandes). Ostjate arvete lõppjääk (Percentage of receivables), nimetatakse ka "bilansimeetodiks" s.t lähtutakse jäägist aasta lõpus. Selle meetodi arendusena võiks lähtuda laekumata arvete koosseisust e koostatakse aegumisprotokoll (Aging schedule). Eeldus: mida vanem arve, seda ebatõenäolisem laekumine. Müügitulu e krediitmüük (Percentage of sales), nimetatakse ka "kasumiaruandemeetodiks", s.t tasumine ei toimu müügimomendil rahas. Arvutamisel leitakse eelmistel perioodidel laekumata jäänud summade osatähtsus krediitmüügist.