•Retrospektiivsed (varasema kogemuse analüüs) –Portugalil ja Hispaanial oli 7. aastane üleminekuperiood (Portugalist lahkus 5000- 7000, Hispaaniast 1000 inimest aastas) •Migratsioonivoogude modelleerimine •Küsitlused, eksperthinnangud –Saksamaal soovis enne ühinemist Idast Läände minna 35% inimestest, tegelikult läks 7%. Kaks statistika metodit: -Registripõhine- ebatäpne, kuna kõik kes lähevad ära ei kirjuta ennast välja -Bilansimeetod- mõõdetakse inimeste elumärke- kuidas inimeste andmed kajastuvad erinevates registrites- kas ta pöördus perearstile, kas võttis oma pensioni välja jne. Kui ei kajastu järelikult ta Eestis ei ela. Millal tuleb hakata rohkem tööjõudu sisse lubama? Kõigepealt tuleb üle vaadata kohalikud ressursid: •Tootlikkuse tõus, tehnoloogia areng, automatiseerimine •Mitteaktiivsuse vähendamine (eelpensionid, heitunud, vanemapalk?) •Sündimuse suurendamine •Töötud
35. Milliste meetoditega määratakse reguleeriva võrgu vahekaugus? Rothe valem. Fauser ja Spottle määrasid välimõõtmistega depressioonijoone koordinaadid dreenide vahel. Leiti, et seda kirjeldab matemaatiliselt kõige paremini parabooli võrrand. Üks esimesi teadlasi, kes tuletas valemi vahekauguse arvutamiseks oli Rothe Valemeid võib grupeerida lähtudes lahendamise põhimeetodist kolmeks: * Hüdrauliline lahendus; * Hüdromehaaniline lahendus; * Bilansimeetod. Enamikul juhtudel lähtutakse vee liikumise seaduspärasusest poorses keskkonnas. Nim drenaaziteooriaks. Määratati depressioonijoone koordinaadid dreenide vahel ja leiti et matemaatiliselt kirjeldab seda kõige täpsemini parabooli võrrand. Rothe lähtus et vesi saab liikuda ainutl ülevalt alla, mis oli ekslik, tegalt võib vesi rõhkude mõjul liikuda igas suunas. Seega Rothe võrrand on kasutatav ainult vettpidaval kihil. Arvutuse aluseks pn Darcy valem v=kI E=2(t-z)(k/q1)0,5
postitiivne Üldine seaduspärasus ütleb, mida väiksem on riik ja mida vähem on sellel riigil ressursse,seda suurem on selle riigi sõltuvus rahvusvahelisest kaubandusest. Maksebilanss Kaupade ja teenuste liikumine Eesti riigi ja ülejäänud riikide vahel kajastub maksebilansis! Maksebilanss koostatakse selleks, et kajastada riigi tehinguid muu maailmaga mingi aja, tavaliselt aasta (ka kuu ja kvartal) jooksul. Bilansimeetod eeldab tasakaalu olemasolu ja tasakaalustavaks kirjeks ongi keskpanga reservide suurenemine või vähenemine. Kirjeldab välismajandustegevusest saadava tulu kujunemist Aitab hinnata riigi laenu- ja võlasuhteid teiste riikidega Aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjuseid Maksebilanss sisaldab: jooksevkontot kapitali-ja finantskontot reserve ja statistilist lahknevust. Jooksevkonto jaguneb:
annaabi.ee 
