Prooviti ka teha Eesti pangakaart ELT, kuid sellest ei tulnud midagi välja. 1993 aastal võtsid praktiliselt kõik tegutsevad kommertspangad kasutusele valuutatehingud. Välisarvelduste aktviseerimise oluliseks tõukejõuks on kuue panga ühinemine SWIFT süsteemiga, mis on valuutaarvelduste rahvusvaheliseks keskuseks. Kinnituseks Eesti panganduse usaldusväärsusele on ka mitme välispanga filiaali avamine Eestis. 1994 aasta Eesti panganduses – turuliidriks on tõusnud Hansapank bilansimahuga 1390 miljonit krooni ja bilansimahu igakuine juurdekasv on väga suur (8%). Panga kasvu tagasid uued erasektori ettevõtted. Sama aasta suveks oli Hansapanga laenuportfelli maht 558 miljonit krooni, mis on 40% panga aktivatest. Ühispank, mis aastavahetusel oli bilansimahult kolmas pank, möödub märtsis sotsiaalpangast ning ta hõivab teise koha bilansimahuga 1274 miljonit krooni. Samas on ta kõige suurema laenuportfelliga pank, mis moodustab 56% aktivatest
· hulgipangad 3. territoriaalse tunnuse järgi: · kohalikud (regionaalsed) pangad · pangad, kes teenindavad kliente kogu riigist · rahvusvahelised pangad. 4. organisatsioonilise tunnuse järgi: · filiaalideta (kontoriteta) pangad · filiaalidega (kontoritega) ja esindustega pangad · kontsernid (pangaholdingud) emaettevõtja koos tütarettevõtetega 5. suuruse järgi: · suured Eesti pangad bilansimahuga üle 2,5 mld krooni · keskmise suurusega 1-2,5 mld · väikesed alla 1 mld 6. muude tunnuste järgi (reiting, omandivorm) Pangapoliitika alused Panga usaldatavus ja efektiivsus sõltub juhtimise kvaliteedist, mille põhiaspektid on: 1. riskiaktivate juhtimine krediidid, väärtpaberiportfell, bilansivälised riskid; 2. kohustuste juhtimine likviidsus, deposiitide kaasamine, klientide teenindamine, finantseerimine; 3
annaabi.ee 
