d) art. radiocarpea – ellipsoidliiges e) art. talocruralis – plokkliiges ! 6. Alalõualiiges - art. temporomandibularis ! a) liigestuvad pinnad: caput mandibulae + fossa mandibularis (eesmine pind) ja tuberculum articulare (os temporale) b) millised lihased tõstavad alalõuga m. temporalis, m. masseter, m. pterygoideus medialis c) millised lihased langetavad alalõuga suupõhja lihased ja m. pterygoideus lateralis d) mis jaotab liigeseõõne ülemiseks ja alumiseks osaks bikonkaavne liigeseketas (discus articularis) ! 7. Liigesed ! a) Põhiosad: facies articularis, cavitas articularis, capsula articularis, ligamenta b) sünoovia ülesanded: vähendab hõõrdumist, kannab toitained kõhre rakkudele, kannab ära kõhrerakkude jääkained, suurtes liigestes aitab rõhku ühtlaselt jaotada c) mis on amfiartroos, näited: Amfiartroos e. pingulliiges on praktiliselt liikumatu kolmeteljeline liiges lamedate liigesepindadega ja paksu pingul liigesekihnuga. Näited: artt
immuunsuse osalemisega antikehade moodustumises Veres sisalduvad põhilised valgud on globuliinid ja albumiinid – vere settereaktsiooni tõus viitab organismis aset leidvale põletikule ning settereaktsiooni tõusu määravad globuliinid ERÜTROTSÜÜTIDE EHITUS JA TALITLUS Punased verelibled e erütrotsüüdid on ümarad, keskelt veidi nõgusa kujuga tuumata ning enamuse organellideta rakud – rakkude kaksiknõgus e bikonkaavne kuju tagab neile suure välispindala Rakkude perifeerne osa on tumedamat värvi, keskmine nõgus piirkond (kus algselt paiknes tuum) kahvatu Erütrosüütide noorvormile on iseloomulik tuuma olemasolu rakus ja sellised noorvormid võivad minna ka ringlusse (seda esineb siiski rohkem lastel) Erütrotsüüdid hõljuvad vabalt vereplasmas ja rakkudel puudub aktiivne liikumisvõime
annaabi.ee 
