Ansambli muusikaline ulatus oli väga lai. Ulatudes ballaadidest reggaeni ning psühhedeelsest muusikast bluusini. Praeguseks on The Beatles müünud üle 1 miljardi plaadi. 1963 oli biitlite läbilöögiaasta, kui nad väljastasid oma debüütalbumi ,,Please Please Me". 1964 levis biitlimaania Põhja-Ameerikasse ja sealt edasi üle kogu maailma. Oma algusaastail jäljendas The Beatles kuulsusi, kuid varsti kujunes neil välja oma kõla ja stiil. Praegu on biitlitel 2 rekordit. Nad esinesid telekas mida vaatas 73 miljonit inimest, see rekord on jääbud ületamatuks. 1964. aasta 4. aprillile järgnenud nädalal vallutas ansambel edetabeli Billboard Hot 100 5 esimest kohta. Ka seda rekordit pole tänaseni korrata suudetud. Oma viimase tasulise kontserdi andis The Beatles 29. augustil 1966. aastal San Franciscos.Kuni 1970. aastani millal nad laiali läksid tegelesid nad rohkem stuudisalvestustega. Suuresti tänu McCartney pingutustele salvestasid nad 1969
on jälle tõusuteel, saabus traagiline lõpp. 8 detsembril 1980 aastal mõrvas New Yorgis John Lennoni maniakk, kes arvas, et kuulsa inimese tapmisega võib ise ka kuulsaks saada. Biitlitest edukaim on olnud Paul McCartney, kes kirjutab menulugusid siiani. Biitlite muusika muutus nagu ühe inimpõlve muusikaliseks sümboliks. Muusikaliselt pakkusid nad midagi uut. Neil oli omapärane vokaal- ja instrumentaalkõla, laulude lihtsad meloodiad olid meeldejäävad. Biitlitel säilis järjepidevus eelnenud perioodiga, mistõttu nende muusika võtsid hästi vastu ka alahoidliku hingelaadiga kuulajad. Londoni rhythm and blues- briti rocki teine peasuund arenes välja 60-ndate aastate algul Londonis, kus ameerika blues ja rhythm and blues saavutasid noorte seas üllatavalt suure populaarsuse. Algul jäi Londoni rhythm and blues siiski mersey- beat ansamblite varju, kuni oma esimese hitini jõudis ansam bel “The Rolling Stones”. S ealt alates hakkas “T he
mõjutada, öeldes lõpuks, et see on tema meelest võimalik.161 Üldiselt arvavad intervjueeritud punkarid, et punkliikumisel oli usutavasti väike roll ENSV allakäigul, kuid leiavad, et seda ei tasuks ületähtsustada ning faktoreid oli peale pungi liiga palju, et konkreetset hinnangut anda. Freddy Grenzmann, kelle arvates oli pungil pigem üldine mõju rahva meelsusele, naeruvääristades Nõukogude korda, sõnab, et NSVLi ja ENSV kokkuvarisemisel oli suurem roll mängida biitlitel, teksapükstel ning Gorbatšovi poolt kehtestatud karskuskampaanial.162 154 Intervjuu Peep Männiliga. 155 Intervjuu Allan Vainolaga. 156 Intervjuu Mercaga. 157 Intervjuu Kiwaga. 158 Intervjuu Peep Männiliga. 159 Intervjuu Eero Tammega. 160 Intervjuu Mercaga. 161 Intervjuu Anti Pathique’iga. 162 Intervjuu Freddy Grenzmanniga. 34 Naispunkarid ENSVs