tunnustega. Olendi paljunemise (meioosi ja mõistmiseks tuleb arusaada, robotite mitoosi) teadmine on seega tuletatav omavahelist vaimu komplitseeritud a priori inimsesele iseloomulikest tunnustest, olles teadmise kommunikatsioonist ja allumis osaliselt biheivioristlikuks tunnuseks. Antud süsteemidest lähtuvalt võib nende teadmine järeldus läheb osaliselt kokku intellekti, olla nii kogemusel põhenv kui aprioorne. paljunemise ja vaimu olemasolu vahelise Viimase teostamiseks on vajalik ainult traadita seosega. Essee põhiosas tõin esile I ja L interneti olemasolu, mis tagab vahetu
materialistlikku eluvaldkonda, viimased kaks aga eksistentsi põhiküsimusi. Sotsiaalse õppimise teooriad Siin on põhirõhk mitte arutlusoskusel ja moraalsel mõtlemisel, vaid reaalsel käitumisel ja reaalsetel tegudel. Selle teooria rajajad on Albert Bandura ja Richard Walters. Teoorial on sarnaseid jooni biheiviorismiga, mistõttu seda on nimetatud ka neobiheiviorismiks. Autorid ise nimetavad seda sotsiaal-biheivioristlikuks lähenemiseks, rõhutades sotsiaalse konteksti üliolulist rolli. Nad nõustuvad biheiviorismi väitega, et inimese käitumine on õpitud käitumine. Et aga väga vähesed inimesed elavad isolatsioonis, tuleb käitumise muutumistki jälgida sotsiaalsete suhete kontekstis. Sotsiaalse õppimise alus on modelleerimine imiteerimine, vaatlusõpe, mallõpe. Lähteidee on üsna pragmaatiline: kui lapsed omandaksid sotsiaalselt aktsepteeritud käitumise vaid
annaabi.ee 
