avatud osa on suunatud selja poole. Nad on omavahel ühendatud sidemete abil. Trahhea tagumine sein on pehme, koosneb sidekoelisest koest, mis on üsna tihedalt ühendatud söögitoruga. Seest on trahhea kaetud limaskestaga, mille sügavuses on silelihaskiud ja lima eritavad näärmed. Kaela piirkonnast läheb trahhea rinnaõõnde ja jaguneb IV V rinnalüli kõrgusel kaheks bronhiks. Hargnemise piirkonna nimetatakse trahhea bifurkatsiooniks. Bronhid. Paremat ja vasakut bronhi nimetatakse peabronhideks. Nad suunduvad kopsudesse ja hargnevad seal väiksema läbimõõduga bronhideks. Need bronhid meenutavad tagurpidi pööratud puud (,,bronhiaalpuu"). Puu ,,tüvi" on hingetoru, harud bronhid, oksad bronhioolid. Bronhide kõige väiksemad harud (läbimõõt 0,3 0,4 mm) on bronhioolid. Erinevalt bronhidest puuduvad bronhioolide seintes kõhred ja näärmed, kuid nad on varustatud silelihaskiududega (nagu bronhidki)
Täiskasvanul on trahhea umbes 10 13 cm pikkune, jäik, alati avatud silinderjas õõnes moodustis. Toeseks on 16 20 poolrõngakujulist hingetorukõhre. Need hoiavad trahhea valendiku alati lahti. Trahhea on seestpoolt vooderdatud limaskesta ja ripsepiteeliga, mis eemaldavad sissehingatavast õhust tolmuosakesed ja mikroobid. Trahhea hargneb 4 5 rinnalüli kõrgusel kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. Seda kohta nimetatakse ka trahhea harguseks ehk bifurkatsiooniks. 38 Bronhid ehk kopsutorud: Bronhid algavad hingetoru harguse kohal. Parem peabronh on lühem ja jämedam (umbes 3 cm) ning asetseb vertikaalsemalt kui vasak. Vasak peabronh (umbes 4 5 cm) on pikem ja peenem. Oma ehituselt on nad sarnased trahheaga. Seestpoolt vooderdab kopsutorusid samuti ripsepiteel. Bronhioolid: Kumbki peabronh siirdub vastavasse kopsu ja hakkavad seal hargnema. Bronhide hargnemine on nii ulatuslik, et kogu hargnenud bronhide süsteemi nimetatakse bronhiaalpuuks
annaabi.ee 
