inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle. Samuti mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni arengut tollase Euroopa valgustusideed rahvuskultuuride, keelte, usundite tähtsusest. Eriti suurt huvi tundis ta keelte vastu, õppides ja õpetades juba gümnaasiumipäevil saksa, rootsi, vene, ladina, kreeka, heebrea keelt.Keeleharrastuse kaudu teatakse ka ühte, et Kristjan Jaak Petersoni väheseid sõpru - läti haritlast Kaspars Biezbrdist, kellele ta tasuta keeli õpetas. Viimane õpetas omakorda hiljem kaua aega Viljandis eestlasi. Südamelähedaseimaks jäi Kristjan Jaak Petersonile eesti keel. Uskudes selle saamist kultuurkeeleks. Mõte alustada ise eesti rahvusliku kirjanduse loomist tekkis Kristjan Jaak Petrsonil tõenäoliselt J. H. Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge ..." propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas Kristjan Jaak Peterson ka oma artikleid eesti keele tähtsusest
Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Keeleharrastuse kaudu teatakse ka üht Kristjan Jaak Petersoni väheseid sõpru - läti haritlast Kaspars Biezbrdist, kellele ta tasuta keeli õpetas. Viimane õpetas omakorda hiljem kaua aega Viljandis eestlasi. Südamelähedaseimaks jäi Kristjan Jaak Petersonile eesti keel. . Kuigi Petersonil ei olnud toetajaid, uskus ta eesti keele saamist kultuurkeeleks ning sõnas lause, mis viis ta ajalukku: Kas siis selle maa keel / laulutuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida? Ta juurdles maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle.
annaabi.ee 
