41. Ränivetikad on värvuselt enamasti pruunikas-kollakased. 43. Ränivetikate pantsrit läbivad poorid, kuid need esinevad ainult enamasti kõigil ränivetikatel. 44. Ränivetikate hulgas on palju üherakulisi vorme. 45. Ränivetikatel on suguline paljunemine teada nii sulg- kui ketasränivetikatel. 46. Ränivetikate auksospooride moodustamine on seotud sugulise protsessiga. 47. Ränivetikate vegetatiivsel paljunemisel populatsiooni keskmine suurus väheneb. 48. Bicosoecales liigid on peamiselt bakterivoorsed. 49. Alveolaatide rühma sünapomorf on nende spetsiaalsete vesiikulite esinemine rakumembraani all. 50. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka. 51. Alveolaatide hulka kuuluvad muu hulgas tsiliaadid. 52. Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi esinemine. 53. Dinoflagellaatide liike on suurusjärgus 2000. 50 Dinoflagellaadid põhjustavad sageli toksilisi õitsenguid 51 Enamasti on dinoflagellaatidel kaks viburit
43. Ränivetikatel paiknvead fükobiliproteiinid 44. Ränivetikate auksospooride moodustamine on seotud sugulise protsessiga. 45. Ränivetikate hulgas on palju 46. Ränivetikatel suguline paljunemine nii sulg- kui ketasränivetikatel. 47. Ränivetikate pantsrit läbivad poorid, kuid need esinevad ainult raafiga ränivetikatel 48. Ränivetikate vegetatiivsel paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb. 49. Ränivetikad on vegetatiivses vormis 50. Bicosoecales liigid on peamiselt fototroofsed. 51. Alveolaatide rühma sünapomorf on nende spetsiaalne vesiikulite esinemine rakumembraani all. 52. Alveolaatide hulka kuuluvad muu hulgas tsiliaadid 53. Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi olemasolu. 54. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka 55. Dinoflagelladid on vegetatiivses vormis haploidsed. 56. Dinoflagellaatide tsüst on elutsükkel halbade keskkkonna tingimuste üleelamiseks. 57. Dinoflagellaatide liike suurusjärgus 2000 liiki
annaabi.ee 
