"Me vaidlesime riietusküsimuste üle," ütles noormees. "Ja sina, Aramis?"küsis Athos "Mina võitlen usuküsimuste pärast," vastas Aramis, andes d'Artagnanile märku, et see hoiaks saladuses duelli põhjuse. Athose ja d'Artagnani võitlus katkestati kardinali kaardiväelaste poolt. See võis olla d'Artagnani võimalus saada kogemus ja astuda musketäridega koos võitlusse ja kaitsta kuninga au. "Athos võitles kardinali soosiku, kellegi Cahusaciga, Porthos Bicarat'ga. Aramisel tuli aga võidelda kahe vaenlasega. D'Artagnan vastaseks oli de Jussac ise." Võitlus lõpes de Jussaci , Cahusaci ja Aramise haavamisega, ellu jäid D'Artagnan, Athos ja Porthos ning vastas leerist Bicarat. Juhtum põhjustas suurt kära. Avalikult oli de Treville musketäride peale pahane, salaja aga õnnitles neid. Sekkus kuningas Louis XIII, kes tahtis süüdlast teada saada. Kolm musketäri, d'Artagnan ja häära de Treville kutsuti kuninga juurde.
paiskas. Kuid d'Artagnan pareeris ja sel ajal kui de Jussac ennast püsti ajas, libistas d'Artagnan enese ussina mõõga alt läbi ja torkas vastasele mõõga kehasse. De Jussac langes tombuna maha. Seepeale heitis d'Artagnan kiire ja mureliku pilgu üle võitlusvälja. Aramis oli juba tapnud ühe oma vastastest, teine aga ründas teda ägedalt. Sellele vaatamata oli Aramise seisukord hea ja ta võis ennast ise kaitsta. Bicarat ja Porthos olid teineteist samaaegselt haavanud. Porthos oli saanud mõõgahoobi käsivarde, Bicarat reide. Kuna aga kumbki haav ei olnud tõsine, siis võitlesid nad seda vihasemalt edasi. Athos, keda Cahusac oli uuesti haavanud, muutus silmanähtavalt kahvatumaks. Ta ei taganenud aga sammugi. Ta oli ainult kätt vahetanud ja võitles nüüd vasakuga. Vastavalt tol ajal kehtivatele duellireeglitele oli d'Artagnanil õigus kedagi abistada.
annaabi.ee 
