Algul Maini, Neckari ja Alpide vahelisel alal elavad helveedid olid otsustanud kolida lõuna poole, Galliasse. Selles teada saanud, kogus Caesar kogu provintsist Rooma väed kokku , liitis nendega galli hõimude abiväe ja pidas helveetidega esimese lahingu Arare jõel( praegune Saône). Ta ründas helveete sel hetkel kui nood olid üle jõe tulemas ning sellel juunikuus toimunud lahingus tapsid Caesari sõjamehed üle 30 000 helveedi sõdalase. Kuu hiljem toimus järgmine lahing Bibracte lähedal. Caesari käsutuses oli 30 000 leegionäri, 20 000- st gallist koosnev abivägi ning 4000 galli ratsanikku. Andmata oma vägedele taganemis- võimalust, võttis ta oma leegionide komandöridelt hobused ära, nõudes neilt võitlemist iga hinna eest. Lahing lõppes helveetide purustamisega. Viimased tunnustasid Rooma ülevõimu ning pöördusid Caesari nõudmisel kodumaale tagasi. Veel kuu aega hiljem, augustis-septembris,
Kivist siis, kui see kergesti kättesaadav, töödeldav.. Mitmesugused kõrvalhooned. Külades spetsiaalne käsitöö. Tähtis koht kaubavahetusel (asulakohtade kaevamistel leitud Vahemere-äärset kaupa). Oppidumid ehitati looduslikult soodsatesse kohtadesse. Vallid suhteliselt kõrged Oppidumite võrk hakkas arenema 2 sajandil eKr. Tekkisid need kaubateede, jõgede äärde. Erinevate suurustega. Poliitilis-majanduslikud, kaubanduslikud, sõjanduslikult tähtsad asulad. Nt Bibracte oppidumit. Pühamud Kalmistud Domineeris laibamatus. Surnutele pandi kaasa suhteliselt palju panuseid. Majanduses keskne põllumajandus. Põhiliseks põllutööriistaks ader Adra põhikorpus puust, selle külge rauast sahatera. Kasvatati nisu, otra, rukist, kaera, hirssi. Loomadest peeti veiseid ja sigu. Tähtis oli raua tootmine. Rohkesti rauatöökohti, osa kindlustatud. Kaubanduses veeti sisse anumaid, ka keraamikat (Kreekast, Itaaliast). Kreekast ja Itaaliast toodi veini
annaabi.ee 
